Väljasõit Tartusse teatrisse “Vanemuine”. Etendus “Kõik minu emast”.

Draama kahes vaatuses

Kust ka ei vaataks: meie elu keskpunktiks on armastus. Armastusi on aga erinevaid ja alati ei tähenda armastus ainult piiritut õnnetunnet, vaid hoopis valu, armukadedust, eneseohverdust ja muret. Kõigest hoolimata, kõiki neid karisid teades, igatseme me kõik armastada ja olla armastatud. Värvikate karakterite ja sooja huumoriga lugu just sellest räägibki.

Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn armastusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas. Almodóvari film „Kõik minu emast“ (Todo sobre mi madre, 1999) võitis 1999. aastal auhindu peaaegu kõigil maailma nimekamatel filmifestivalidel: parima lavastaja preemia Cannes’is, mitmed Hispaania filmiauhinnad, Golden Globe’i auhinnad, BAFTA auhinnad ning ka võõrkeelse filmi Oscari. Näidendi maailmaesietendus toimus Londoni teatris Old Vic. Produtsendid: Daniel Sparrow Productions, Neal Street Productions, The Old Vic Theatre Company, Dede Harris & DRB Productions

/…/„Kõik minu emast“ on lugu sellest, mismoodi minevik ei taha rahu. Minevik tahab ennast pidevalt kehtestada: minevik leiab meid üles, ükskõik milliste rollide taha või meigi alla me end argipäevas peidame. Selle korduse võtte kaudu jutustab Mäeots teemat ja lugu nii selgelt, et mul on peaaegu kahju, et olen filmi oma paarkümmend korda näinud.“  Kaur Riismaa „Kõik minu minevikust“ (Sirp 2022)

Agrado rolli eest lavastuses „Kõik minu emast“ sai Ragne Pekarev 2023. aasta kevadel Eesti Teatriauhindade jagamisel parima naiskõrvalosatäitja preemia.

Esietendus Vanemuise väikeses majas 29. jaanuaril 2022

TÄHELEPANU! Laval suitsetatakse ja lavastuse kõnepruuk võib olla häiriv. Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele.

SAMUEL ADAMSONI LAVAVERSIOON PEDRO ALMODÓVARI FILMISTSENAARIUMIST
TÕLKIJA MARTIN ALGUS
LAVASTAJA AIN MÄEOTS
KUNSTNIK IIR HERMELIIN
VALGUSKUNSTNIK RENE LIIVAMÄGI
MUUSIKALINE KUJUNDAJA ELE SONN

OSADES MARIA ANNUS, SAARA NÜGANEN VÕI LINDA PORKANEN, PIRET LAURIMAA, RAGNE PEKAREV, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, LENA BARBARA LUHSE, KAIA SKOBLOV KÜLALISENA, ROBERT ANNUS, REIMO SAGOR, KARL KRISTJAN PUUSEPP KÜLALISENA

Vastlasõit Laura hobuse ja saaniga Aruküla rahvamaja taga.

Laura hobune ja saan ootavad teid kõiki teisipäeval, 13. veebruaril kell 17.00 kuni 19.00 Aruküla rahvamaja taga, et saaksite kõik saaniga vastlasõitu teha. Osalemine tasuta.

Info tel.: 5292550 kultuurijuht Garina Toomingas

Naine ja tema olemus 2

Tantsuline kontsert “Naine ja tema olemus 2”

Raasiku Rahvamajas

Janne Kuuskla juhendamisel esinevad:

  • Raasiku naisrühm Rõõmulised
  • Raasikue memmederühm Krõõt
  • Aegviidu naisrühm Palmikud
  • Perederühm Õnnelised
  • Külalistena. Aruküla segarühm Lapulised. Juhendajaks reet Hänikene

Kontsert on tasuta!

Hispaania keele kursus algajatele

Planeerid puhkust hispaania keelt kõnelevasse riiki. Aga ainus hispaaniakeelne sõna, mis meelde tuleb on “hola”.
Ära muretse! Puhkuseni on aega ja suurepärane keeleentusiast Victor Martinez Belinchion õpetab sulle vajaminevad teadmised ja seda täiesti TASUTA.

Registreeri kursusele ja kohtume raamatukogus!

Vabariigi aastapäeva tähistamine

Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva tähistamine Raasikul

kell 11.30 tänupalve ja küünalde süütamine vabadusvõitlejate ausamba juures Harju-Jaani kirikuaias

kell 12.00 Raasiku Rahvamajas tervitused ja sõnavõtud, esineb SIIRI SISASK

 

 

Kadi Kurema illustratsioonide näitus

Kadi Kurema illustratsioonide näitusel on väljas pildid raamatutesse, kus kohtab vanavanemaid ja lapselapsi. Kirjaniku soov oli, et raamatud illustreeriks vanaemakogemusega kunstnik ja nii läkski.

„Kui ma oleksin vanaisa“ (autor Indrek Koff, kirjastus Härra Tee  & proua Kohvi, 2020) on lugu poisist, kes lubab saada maailma parimaks vanaisaks.

„Kui ma oleksin vanaema“ (autor Indrek Koff, kirjastus Härra Tee  & proua Kohvi, 2021). Väike tüdruk proovib ette kujutada, milline vanaema ta oleks, kui kõik lapselapsed peavad südamesse ära mahtuma.

Kadi Kurema on sündinud 1963. aastal Pärnus. Elab ja töötab Tallinnas, illustreerib raamatuid ja tegeleb klassikaliste graafikatehnikatega.

Näitust saab külastada raamatukogu lahtiolekuaegadel 30. märtsini.

TEMUFI etendus poliitkomööda “Pidu riigikogus”

“Pidu riigikogus” on humoorikas, irroniseeriv ja  groteskne  vaade riigikogus toimuvale “peole”, kuhu kolm täiesti tavalist meest – kulturnik, põllumees ja õpetaja – tahavad pääseda. Nemad tahavad ka sellest “peost” osa võtta. Milliseid seadusi võtaksid need täiesti lihtsad eesti mehed vastu ja kas võimul olles on oht, et see hakkab pähe. 

Üha enam me kuuleme rahvasuust küsimust, mis “pidu” see seal riigikogus toimub. Ka riigikogu liikmed ise räägivad, et see pidu, mida me oleme siin pidanud, on nüüd läbi. Mis pidu on peetud ja kas see ikka on läbi?  Kolm tavalist eesti meest püüdmas leida postiivsuse hõngu.

Laval
VEIKKO TÄÄR
LAURI KINK
SILVER KALJULA (TEMUFI)
Autor / Lavastaja PEEP MAASIK (TEMUFI)
Kunstnik PEEP MAASIK ja EVE KOMISSAROV
Helilooja MARTIN AULIS (TEMUFI)
Inspitsient KAISA​-KADI PILT (TEMUFI)

Plakati kujundas VALDO OTS

Väljasõit Sakala 3 teatrimajja vaatama VAT Teatri etendust “Kauka jumal”

Mogri-Märt on tähtis mees. Igaüks on tänu temale tööd saanud või temalt raha laenanud. Terve kogukond sõltub temast. Ja Mogri-Märt teab seda hästi. Märt on mees, kes on end rasketest oludest läbi murdnud ja haljale oksale pärale jõudnud ning ta tahab samasugust õnnelikku saatust oma lastele.
Edu võti peitub rahas. Märt teab, et elada saab ilma sugulase, sõbra, kuradi või jumalata, aga ilma rahata ei saa. Raha on võim. Ja võim on elu ise. Aga elu peab jätkuma!
August Kitzbergi legendaarne näidend on kõnekas tänapäevalgi. Mogri-Märdi suguseid inimesi on lihtne hukka mõista ja kõikvõimalikes pattudes süüdistada, kuid Kitzberg püüab oma näidendis hoopis Märti mõista.
Lavastaja Margo Teder ja dramaturg Mihkel Seeder on toonud Kitzbergi loo tänasesse päeva. Mogri-Märt ja tema pere elavad ääremaal õndsat elu, armastavad oma kodukanti ja isamaad, armastavad isegi oma naabrimeest ja võlgnikke, omal moel küll, kuid siiski.
Mogri-Märdil on kogu elu viimse detailini läbi kalkuleeritud. Tema ülesanne on vaid ohjad pingsalt enda käes hoida ja teistele õige suund kätte näidata. Nii ei saa miski tema kontrolli alt väljuda.
Ometi juhtub see siiski…

TOIVO KURMETI MÄLESTUSÕHTU

Kutsume kõiki VIRMALISTE ja TOIVO KURMETI austajaid mälestusradadele

Õhtut juhib RIHO OLBERG, meenutusi jagab JÜRI LINA

Esinevad Tallinna Muusika- ja Balletikooli noored muusikud ning ansambel ELURÕÕM

 

Stand-up Tõnis ja Kait

Uue stand-up’i tegemine on raske. Põhiline aur kulub sellele, et mis sa talle siis nimeks paned?

Meil käis ikka palju variante laualt läbi. Näiteks Siim ja René, Heiki ja Veiko, Toits ja Magma, Ülo ja Martin, Suzy ja Tola, väga meeldis Theodor ja Anti. Lõpuks pakkus keegi, et paneks Tõnis ja Kait? See oli suht heureka hetk. Tõesti, miks mitte? Ilusad nimed ju ja väga meielik

Kes me siis oleme?

Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlased, Von Krahli teatri eksnäitlejad, Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadid, saatejuhid ja koomikud. Tõnis on tänaseks Draamateatris tööl, Kait mängib Linnateatris kassi.

Mida meie stand-up’ist oodata?

Kindlasti mitte elu mõtet. Ilusat laulmist? Seda ei juhtu ka. Lauluõpetajad ei vasta ammu meie kõnedele. Powerpointi esitlust ei tule ja ühtegi hääletamist ka ei toimu. Ideaalses maailmas treenime teie kõhulihaseid kasutades selleks ainult sõnu. Jah, hästi maagiline värk. Justkui segu mustkunstist ja trennist. Hoole ja armastusega tehtud. Et endal oleks lõbus ja teil ka. Kohtume saalis!

Laval: Tõnis Niinemets ja Kait Kall
Kestus: ca 90 minutit