Rannatüdruk Lea armastab rikast noorperemeest, kes ütleb talle ära jõukama peretütre kasuks. Least on huvitatud teine, vaesem noormees, kellele Lea ise ära ütleb. Mõlemad mehed tahavad hakata riiki ümber pöörama, üks ühel, teine teisel pool riigitüüri. Sisemises segaduses Lea valib ema suunamisel kolmanda riigi, taevase kuningriigi, lootes leida lepitust ja rahu.

1959.aastal valminud, eesti draamaklassikasse kuuluva näidendi esimene lavatõlgendus sellel sajandil.

Lavastajalt: “Tahaks osata igaviku üle naerda, sest naer on vaba. Naer on lapsikuse kõrgeim aste, sest tal puudub mõõde, nagu nii mõnelgi teisel inimeseks olemise tunnusel. Inimene võiks iseendas iga päev taotleda ainult mõõtmatuid suurusi, sest see on parim võimalik inimeseks olemise viis. Kuidas leida endas üles Mozart ja tähed, mille nimel poris püherdada?”

Lavastusega tähistatakse Juhan Smuuli sajandat sünniaastapäeva.