Väljasõit rongiga Tallinna teatrisse Theatrum vaatama etendust “Soo”.

ESIETENDUS 7. MAI 2025

Autor, lavastaja ja kunstnik Andri Luup
Valguskunstnik Emil Kallas
Helikujundajad Rudolf Paul Korp ja Andri Luup
Produtsent Ere Naat-Tammepuu

Osades: Marius Peterson, Liina Vahtrik, Miriam Peterson ja Mark Erik Savi

„Soo” on paraja kiiksuga komöödia, mille tegevus toimub ühes väikeses perekonnas. Ema-isa põrkuvad tõelise pähkliga, kui nende tütar teatab, et pole kindel, kas ta ongi enam nii väga tütar. Teadaanne tekitab vanemates valulisi reaktsioone ja sunnib neid ette võtma radikaalseid samme, sest nende jaoks on tütar alati olnud tütar. Kokkuvõttes sama teadmatu ja hädas, kui on tütar oma tuleviku suhtes, on ka vanemad sügavas udus, millist kasvatus- või elumudelit eelistada. Tundub, et mõlemapoolne jõu või õiguse rakendamine väga ei aita ning tekitab järjepanu tragikoomilisi olukordi.

Lavastus on ühes vaatuses ning kestab 1 tund ja 40 minutit.

Nuutrumi Teatri etendus “PAUL- ETTUR JA KUNINGAS”

PAUL – ETTUR JA KUNINGAS

Autor Andri Luup (Theatrum)

Lavastaja Jaanus Nuutre

Kunstnik Liisa Soolepp

Kostüümikunstnik Jana Wolke

Valguskunstnik Targo Miilimaa (Eesti Noorsooteater)

Muusikaline kujundaja Tobias Tammearu

Videokunstnik Mart Sander

Heli ja valgus Margus Ruhno

Tehnik Andrus Kivila

Etenduse juht Inge Kaseleht

Lavastuse assistent Chris-Marlen Kuningas

Osades: Saara Pius, Natali Väli, Indrek Saar ja Robin Täpp.

Etenduse eeldatav kestus 2 h 30 min, kahes vaatuses.

„Paul – ettur ja kuningas“ on üks võimalik nägemus suurmeister Kerese saatuslikust seljatagusest, mis kõneleb ajaloolisest perioodist 1949–1950, mil Paul Keres oli küll tulnud NSV Liidu meistriks, aga tal oli keelatud esineda rahvusvahelistel turniiridel. NKVD ohvitserid on teelahkmel, kas lubada suurmaletaja tagasi rahvusvahelisele areenile või saata külmale maale tema „kahtlase“ mineviku pärast. Rahvakomissariaat tuleb kogemata geniaalse lahenduse peale, nägemata siiski ette lõppmängu, mis tuleb võõrvõimule ebameeldiva üllatusena. Paul Kerest, kes on juba aastaid põlu all olnud ja võistelnud ainult kohalikel turniiridel, piirab ettearvamatu NKVD ohvitser Viktor ja tema alluvusse suunatud noor seersant. Malemeistri kompromiteerimiseks värvatakse ka kunstitudeng Heidi, keda testitakse, kas temas on ainest Kerese šantaažiks. Nimelt, jõustruktuure segab malemeistri inimlikult hea olemus ja rahva poolehoid, mistõttu on vaja teda mustata. Nõnda kerkib päevakorda küsimus, kas male on manipulatsiooni vahend, millega inimestega mängida, justnagu oleksid nad lihtsad etturid ohverduseks, või on inimene siiski ka kuningas, kel on oma au.

Lavastusega tähistatakse suurmeister Paul Kerese 110. sünniaastapäeva.

Hilinejaid saali ei lubata.

NB! Etenduste algusajad 19.00

·       Soovitatud alates 14. eluaastast

·       Sissepääs saali avatakse 15 minutit enne etenduse algust

VAT Teater etendusega A. Kivirähk “VIIMANE VAATUS”

Semuteraapia Kivirähki kastmes

Sõpra tunned hädas.

Richard ja Lembit on endised semud. Kunagised kolleegid. Nad pole juba aastaid kohtunud. Elu on halastamatult mööda vihisenud. Viimaks läheb Richard Lembitule külla, ent… jutt ei taha kuidagi edeneda. Õhus on liiga palju pingeid. Aga ega õige mees siis selle tühja pärast käpikuid ahju viska! Kus sa sellega! Richard ja Lembit otsustavad oma suhte üles soojendada ühist ajalugu meenutades – äratades ellu aja, kui nad näitlejatena publikus nii palju rõõmu ja elevust tekitasid. Mäng teeb südame hellaks ka kõikenäinud mehel. Ja mäng vana võitluskaaslasega võib olla mitte ainult terapeutiline, vaid lausa elumuutev.

2016. aastal esietendus VAT Teatris Andrus Kivirähki „Alias”, humoorikas ja samas liigutav lugu kahest endisest klassiõest (Merle Palmiste ja Piret Rauga esituses), kelle taaskohtumine saab mõlema jaoks märgilise tähenduse. „Viimane etendus!” on justkui „Aliase” meesversioon – lugu klaarimata arvetest, elurõõmust ja leppimisest.

Ühtlasi on see ka rõõmustav taaskohtumine Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jaoks, kes viimati jagasid lava ligi 30 aastat tagasi. Kivirähki legendaarne huumorisoon toob kaks eesti teatri raskekahuriväelast aga jälle kokku!

Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja:
Andrus Kivirähk
Kunstnik:
Kaspar Jancis
Valguskunstnik:
Martin Koldits
Osades:
Peeter Tammearu
Indrek Taalmaa

Fotograaf:
Siim Vahur
Plakat:
Siim Vahur
Rasmus Järvesaar
Joosep Maripuu

Esietendus: 17. detsembril 2024 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis

Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 20 minutit.

Hilinejad saali ei pääse ning piletiraha tagasi ei maksta!

Väljasõit Haapsallu! Draamateatri etendus “„Üks helevalge tuvi” Uuemõisa mõisas.

„Üks helevalge tuvi” räägib kodust põgenemisest, koduigatsusest ja koju tagasipöördumisest, aluseks kirjanik Elin Toona elukäik. 1944. aastal, vahetult enne Punaarmee sissetungi, põgenes seitsmeaastane Elin koos ema ja vanaemaga kodulinnast Haapsalust Rootsi poole. Sinna nad aga ei jõudnudki. Pagulasteekond viis Elini hoopis Saksamaale, Inglismaale ja viimaks Ameerikasse. Alles 2021. aastal kolis Elin Toona tagasi Eestisse, oma kodumaale.

„Üks helevalge tuvi” on lugu kolmest naisest, kes on teel tõotatud maale, teadmata, kus see asub. See on lugu sõjast ja selle tagajärgedest lapse silme läbi. Aga eelkõige on see lugu tohutust elujõust, mis hoiab inimest püsti ka kõige keerulisematel aegadel.

Näidend põhineb Elin Toona mälestustel ja tema autobiograafilistel teostel „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust”, „Lotukata”, „Kolm valget tuvi” ja „Ella”.

Kaie Mihkelson (Vanaema) – Eesti teatri aastaauhind naiskõrvalosatäitjale 2024,
Laura Pählapuu – Eesti teatri aastaauhind kunstnikule.

Lavastajad → Mari-Liis Lill ja Priit Põldma
Kunstnik → Laura Pählapuu
Helilooja → Rasmus Puur
Helikujundaja → Raido Linkmann
Valguskujundaja → Priidu Adlas
Liikumisjuht → Rauno Zubko

Osades → Teele Pärn, Britta Soll, Kaie Mihkelson, Laine Mägi, Emili Rohumaa, Kristo Viiding (Tallinna Linnateater), Richard Ester, Daniel Coll

Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 3 tundi ja 35 minutit
NB! Etenduse algus on kell 18

Väljasõit Palmse mõisa. Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“.

Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“ jutustab Vendade Urbide seni rääkimata loo.
See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi. Lummavalt ilusa muusika saatel tulevad lavale armastatud näitlejad Hele Kõrve, Raivo E. Tamm, Piret Kalda, Jan Ehrenberg, Andres Puustusmaa, ooperisolistid Priit Volmer, René Soom jt. Etendused toimuvad 9-19. juulini imekaunis Palmse mõisa pargis.

Autor – Toomas Uibo
Lavastaja – Andres Puustusmaa
Kunstnik – Liina Keevallik
Muusikajuht – Rain Rämmal
Laval – Hele Kõrve (Linnateater), Raivo E. Tamm, Jan Ehrenberg (Linnateater),
Piret Kalda (Linnateater), Priit Volmer (RO Estonia), Andres Puustusmaa, René Soom (RO Estonia) jt.

Vennad Urbid on Eesti kultuuriloo üks võimsamaid maamärke. Nii hästi kui Tarmo ja Toomas Urbi hääled ning tämbrid imelises muusikas kokku kõlasid, ei leidu meie muusikaajaloos vastet. Eestimaa jaoks murdelistel 80-ndatel aastatel, ei jätnud vendade laulud mitte kedagi külmaks. Paljudel, kes suvel õpilasmalevasse läksid või niisama lõkke ääres kitarri tinistasid, kumasid peas sellised Urbide viisid nagu „Imeline laas“, „Kuulaul“, „Moosi ja teed“, „Autoportree“ jt. Need on tähenduslikud lood paljude inimeste jaoks. Vendade tohutu populaarsus ei meeldinud aga võõrale võimule, sest nad esindasid kõike muud kui tüüpilist nõukogude noorust. Nii tuli taluda pidevat tagakiusamist, arreteerimisi ja vangistusi kuni tapmisähvardusteni välja. Tohutu menu eest tuli maksta meeletut lõivu oma isikliku elu ning vabaduse arvelt, aga sellest ei teadnud publik peaaegu et midagi.

Muusikaline lavastus „Vihmana ma sajan“ jutustab Vendade Urbide seni rääkimata loo. See on nii pisarateni naljakas, kui ka sügavalt dramaatiline ja kohati nii uskumatu, et reaalsus muutub absurdsuseks ja vastupidi. Aga sellest kõigest tuli 80-ndatel vaikida. Inimeste vaikima sundimine võimude poolt on meie nooremale põlvkonnale arusaamatu, kuid seda olulisem on seda mäletada, ära tunda ja teha kõik selleks, et need ajad enam kunagi meile tagasi ei tuleks. Aga kas see õnnis vabadus ja oma riik on ikka täpselt selline, millest vennad 40 aastat tagasi unistasid?

2025. aasta suvelavastus „Vihmana ma sajan“ on omamoodi jätk Ott Kiluski ja Toomas Uibo poolt kirjutatud ülipopulaarsele muusikalisele lavastusele „Minul on vari“, mida käis Palmses aastatel 2022-2023 vaatamas üle 15 000 külastaja

Väljasõit Haapsallu! Raudteejaamas Vana Baskini Teatri etendus “Viimane vaba suvi”.

Autor: Andra Teede
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Hanna Allsaar
Osades: Helgi Sallo, Karmel Mäesalu, Maria Teresa Kalmet, Harry Kõrvits, Lauri Liiv, Mark Erik Savi ja teised.

See ajaloofaktidele põhinev eluline draama, mille tegevus leiab aset aastatel 1938-1941, jutustab ühest väikesest kuurortlinnast ja selle värvikatest inimestest sibist primadonnadeni. Näidendina ühtaegu naljakas ja nukker. Mängus on armastus, kaotus, keerulised suhted, valusad mälestused. Kõigil tegelastel on siin oma saladus, mis koorub päevavalgele tasapisi ja hakkab määrama nende otsuseid ja saatust. Nii mõnigi küsimus saab vastuse, aga on midagi, mis jääb alati mõistmatuks, nagu elus ikka.

Haapsalu kuurordi teenindamiseks eelmise sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma salapäraselt suurejoonelise puitpitsilise jaamahoonega ootab teid auruveduri huike saatel meeleolukale ajarännakule. Siit on voolanud linna suvitajaid ja pidulisi ning lootusrikkaid tõbiseid, kes arvasid, et mudaravi on lõplik lahendus nende elulistele probleemidele. Ajaloo pöördelistel aastatel on siin keerelnud sündmused, mis on mõjutanud iga eestlase elu. Siit on põgenetud paatidega Rootsi ja saadetud loomavagunitega Siberisse.

Kriitik Danzumees kutsub vaatama: „Palun rohkem „Viimase vaba suve“ taolist asukohaspetsiifilist, ajaloost tõukuvat, emotsioone äratavat ning eri vanuses tegelaste ja huvitavate karakteriarengutega ja puäntegi pilduvat teatrit!“ (ARVUSTUS | „Viimane vaba suvi“ äratab emotsioone, on huvitavate karakteriarengutega ja pillub puänte: https://epl.delfi.ee/artikkel/120392741/arvustus-viimane-vaba-suvi-aratab-emotsioone-on-huvitavate-karakteriarengutega-ja-pillub-puante )

Lavastus valmib koostöös Haapsalu Raudtee- ja sidemuuseumiga. Etenduse pilet annab õiguse külastada samal päeval tasuta ka muuseumi.

Esietendus: 12. juuli 2025
Mängukoht: Haapsalu raudteejaam

Istekohad asuvad tõusuga tribüünil.
Kestus 3 tundi ja 10 minutit, ühe vaheajaga.
Vanusepiirang 12+

Väljasõit Pärnu. Muusikaline suvelavastus “RAIM” Raimond Valgrest Kuursaali õuel.

RAIM

Muusikaline suvelavastus Raimond Valgrest

Raimond Valgre – sõpradele lihtsalt Raim.

Kes oli see mees kõigi nende kaunite laulude taga? Piltidel päikesest pruun, särava naeratusega rahva lemmik. Popstaar enne, kui see sõna üldse kasutusele tuli. Tütarlaste unelm ja emade hirm – iga peo intrigeeriv keskpunkt. Mõned ütlevad, et Raim oli romantik või elukauge unistaja, teised, et elupõletaja, joomar, lootusetu südametemurdja. Igal juhul oli ta kunstnik – nii elus kui loomingus.

Lavastus „RAIM” avab Raimond Valgre loo nii, nagu me pole seda varem näinud.

Toimumispaigaks on praegune Kuursaal – kunagine Rannasalong, kus võis Valgret näha musitseerimas klaveri, kitarri, akordioni või trummide taga ja kus tema muusika svingis esimest korda läbi vabameelsete suveööde.

Pärnust saab loos mitte pelgalt taust, vaid võrgutav kaaslane – linn, mille kuumad liivad, meresoolased huuled ja pulbitsev valgus kujundasid nii mõnegi olulise hetke Raimond Valgre elust.

Näiliselt on kõik Pärnu suved sarnased. Aga alati on miski ka teisiti, sest Raim ei saabu mitte kunagi sama mehena, kellena ta tuli varem.

Kõigi nende valsside ja tangode saatel kukkusid pommid ja varisesid kokku elud. Ka Raimondi oma. Mürisev sõda, vahetuvad riigikorrad, suhted sõprade ja naistega ning üha süvenev alkoholilembus  muudavad seda rõõmsameelset, hollywoodlikke lööklaule kirjutavat meest tundmatuseseni.

Lavastus jälgib Raimond Valgre suvesid Pärnus – 1939 kuni 1949 –, kuid liigub ajas tagurpidi, kibedast enesehävitamisest lootusrikaste unistuste poole. Nii muutub teekond poeetiliseks tagasivaateks: publik näeb Raimondi elu mitte hääbumas, vaid särama löömas.

Igal ajal on oma raimondid, kes püüdlevad lava ja publiku armastuse poole. Kaili Viidase lavastuses astuvad lavale tänase põlvkonna noored näitlejad, muusikud ja tantsijad, kes aitavad hoida elus idealistlikku usku paremasse homsesse. Läbi kolme vaatuse ühendavad noored artistid elava muusika, tantsu ja draama, et tuua lavale nii legendaarsed lood kui ka nende taga olev inimene – vastuoluline, haavatav, kirglik ja õrn.

„RAIM” on lugu heliloojast, kelle laulud on Eesti kultuuri lahutamatu osa, ja linnast, mis neile lauludele andis lõputu suve kustumatu valguse.

LAVASTAJA: Kaili Viidas
AUTOR: Ott Kilusk
KOSTÜÜMIKUNSTNIK: Gerly Tinn
LAVAKUJUNDAJA: Indrek Aija
VALGUSKUNSTNIK: Ivar Piterskihh
MUUSIKAJUHT: Feliks Kütt
LAULUÕPETAJA: Ele Sonn
KOREOGRAAF: Ingmar Jõela
OSADES:
Sander Roosimägi,
Simeoni Sundja, Hardi Möller (Eesti Noorsooteater), Mihkel Kuusk, Johannes Richard Sepping (Rakvere teater), Hele Palumaa (Tallinna Linnateater), Luisa Lõhmus, Saara Kaljujärv, Silva Pijon (Must Kast), Hardo Adamson, Harriet Toompere (Eesti Draamateater), Carmen Mikiver (Endla teater), Indrek Taalmaa, Argo Aadli (Tallinna Linnateater),
Muusikud, tantsijad jt
Korraldaja Varblane katusel OÜ.
Koostööpartner MTÜ Pihlakse.
Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Pärnu linn.

Väljasõit Estonia Teatrisse. A.Kiviräha/ T.Kaumanni ooper “Charon”.

CHARON

A.Kiviräha/T.Kaumanni ooper

Teatrisaal / Theatre Hall

29. mai – 12. märts 2027

Lavastaja: Üllar Saaremäe
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Lauri Sirp
Helilooja: Tõnis Kaumann
Libretist: Andrus Kivirähk
Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Kostüümikunstnik: Ketlin Saaremäe
Koreograaf: Mehis Saaber
Video: Rene Topolev

Osatäitjad:

Charon, allilma paadimees: Tamar Nugis, Raiko Raalik
Niobe, Teeba kuninganna: Elena Brazhnyk, Kristel Pärtna, Kadri Raalik
Hades, allilma valitseja: Mart Laur, Priit Volmer
Leyla, Charoni ja Niobe tütar: Karis Trass, Aule Urb
Sõdur: Juuli Lill, Helen Lokuta
Hypnos, unejumal: Rafael Dicenta, Heldur Harry Pőlda
Liigkasuvõtja: Mart Madiste, Reigo Tamm
Niobe alter ego: Arina Kotova
Charoni alter ego: Mehis Saabel

Ooperi tegevus leiab aset Vana-Kreeka müütidest tuttavas allilmas, surmajumal Hadese kuningriigis. Paadimees Charon on aegade algusest saadik sõidutanud lahkunute hingi paadiga üle allilma jõe ning olnud oma isanda täpne ja töökas abimees. Kuid ühel päeval on hingede hulgas noor ja kaunis Niobe ning juhtub midagi täiesti ootamatut – Charon armub neiusse. Ja leiab ka vastu armastust, mille tulemusena jääb Niobe lapseootele. Ehkki Niobe ise ei taha Charonist lahkuda, soovib paadimees, et tema laps sünniks elavate maailmas ja teeb midagi täiesti ennekuulmatut ja seadusevastast: aitab Niobel unejumal Hypnose kuningriigi kaudu allilmast põgeneda. Kuid Hades märkab kohe, et üks hing on puudu ja ähvardab Charonit julmalt karistada …

Nagu ooperitele kohane, toob järgnev sündmuste keeris ohtralt võimalusi kaasaelamiseks, saab nutta ja naerda ning hoida kinni hinge üllatava lõpplahenduse ootuses.

Väljasõit Olusteverre. Olustvere mõisa küünis Temufi romantiline suveõhulavastus “MA ARMASTASIN SAKSLAST”.

Väljasõit kell 16.00 Pikaverest, kell 16.15 Raasikult ja kell 16.30 Arukülast Olustvere mõisa küüni vaatama TEMUFI teatri etendust “Ma armastasin sakslast”.

Romantiline suveõhulavastus

Laval
SAARA PIUS (Nuutrum)
FRANZ MALMSTEN
LAURI SAATPALU

Autor A. H. TAMMSAARE
Dramaturg ELMO NÜGANEN
Lavastaja PEEP MAASIK
Lavastaja assistent KAISA-KADI PILT
Inspitsient CAROLYN MARDIM
Helilooja MARTIN AULIS
Kunstniku assistent MARJE SEPP
Valguskujundaja SANDER ALEKS PAAVO
Grimmikunstnik MERLE LIINSOO
Lavameister MATHIAS LEEDO
Kostümeerija AGE MAASIK

Ajatu klassika, mis kõnetab ka tänapäeval

Elmo Nüganeni dramatiseering A. H. Tammsaare 1935. aastal ilmunud romaanist toob teatripublikuni loo, milles peitub enamat kui peegeldus ühest ajastust. Tegevus leiab aset Eesti riigi esimesel iseseisvusajal, ent Tammsaare ei sea oma tegelasi rangelt ühte ajaraami – nende dilemmad, tunded ja siseheitlused võiksid samahästi kuuluda ükskõik millisesse kümnendisse. Just selles romaani “Ma armastasin sakslast” jõud seisnebki.

See on lugu inimesest ajas. Süütundest ja õigustamisest. Südametunnistusest, mille hääl ei vaiki, ning tõest, mida on vahel mugavam eirata. Inimsuhted, võim, enesepettus ja igatsus – need teemad ei ole kaotanud oma aktuaalsust. Vastupidi, ajaga muutuvad need ainult põletavamaks.

Lavastus ei anna vastuseid, see küsib. Ja paneb kuulama. Eelkõige iseennast.
Esietendus 13. juunil 2025 Olustvere mõisa küünis.Etendus on kahes vaatuses ja kestab ligikaudu 2 tundi ja 30 minutit.
Etendused toimuvad Olustvere mõisa küünis Viljandimaal.
Asukoht kaardil: Google Maps
Kohvik ja teatrikassa avatakse 1 h enne etenduse algust.

Tribüün on astmelise tõusuga.
Etenduspaiga eripäradest ja tribüüni ehitusest lähtuvalt ei lubata hilinejaid etendusele.

Väljasõit Saueaugu Teatritallu vaatama etendust “VERELIIN”.

Mark Doherty “Vereliin” on isevärki absurdimaiguline iiri lugu, kus beckett´likud tegelased – isa ja poeg – on otsimas poja võibolla et kunagi kusagil sündinud poega, kelle olemasolu oleks kinnituseks, et vereliin katkenud pole. Need kaks meest püsivad vaevu püsti, sest üks on saja-aastane ja teine on tema isa. Neil on kahepeale alles kolm jalga ja kolm kätt ning ainult nii palju võhma, et edeneda ettevõetud teekonnal 20 cm tunnis…..kui on tugev pärituul. Ainult unenäos, kus surnuaial kohatud vanaeit Sal muutub nooreks, armastatud naiseks nende mõlema minevikust, tantsivad nad veel nagu vanasti, kui kõlas muusika…

„Vereliin” ongi nagu ballaad veresidemest, legendidest ja kirest, mida jutustab läbi terve lavastuse oma akordioniga Isa Rice, külapreester, kes teab kõike sündidest ja surmast.

“Vereliin” on lugu, mis just selle trupiga jutustamist väärib. See on isade ja poegade ootuste, pettumuse, mõistmise, leppimise ja andestamise lugu mitte ainult isadele ja poegadele, vaid ka neile, keda nemad ja kes neid armastavad. Sellised lood teevad maailma paremaks.

Laval: Tõnu Oja, Pääru Oja, Maria Teresa Kalmet, Jaak Lutsoja

Lavastaja: Margus Kasterpalu
Kunstnik: Rebeca Parbus
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Koreograaf: Tiina Mölder
Helilooja: Jaak Lutsoja