Kuulus on kummaline

Raasiku Rahvamajas

Luulemäng Suumani Sassi elust

 

Dramaturg-lavastaja Arlet Palmiste.

Valguskujundus: Jaanus Tüli
Konsultant: Aapo Pukk
Muusikud: Eva Siil, Ilmar Kald
Tantsuõpetaja: Ivi Lehtmets

Luulemängus astuvad lavale Üllar Saaremäe ja Arlet Palmiste
Häälena minevikust toob Suumani Sassi õe Helmi mälestused meieni Elina Reinold.

Luulemäng kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani või nagu teda kutsuti Suumani Sassi elust ja loomingust.

Aleksander Suuman sündis 25. aprillil 1927 Metsakülas (Simunas) ja suri 19. aprillil 2003 Tallinnas oma kodus Kirjanike Majas. Sõprade ja avalikkuse jaoks lihtsalt Suumani Sass oli eesti luuletaja, kunstnik ja õpetaja. Suumani Sassi pilk märkas elu veidrusi ja nii on ka tema luule täis lustakaid ja elurõõmsaid salmideks vormistatud hetki. Salmid vormuvad ühe kunstniku eluteeks, mis on ilmestatud Sass Suumani maalidega, mis ilmuvad lavastuse taustale.

Lisaks luulele kõlavad lavastuses tema õe Helmi meenutused nende ühistest hetkedest.
Lavastuse taustaks jooksvad Suumani Sassi maalid on pannud uuesti elama tema poeg Aapo Pukk.

Vaata, mida räägiti etenduse kohta ERR Kultuuriuudistes: https://kultuur.err.ee/1609315074/piibe-teater-toi-lavale-aleksander-suumani-elul-ja-loomingul-pohineva-lavastuse

Etenduse kestus: 1 tund ja 15 minutit

Lastehommik: Kehra Nuku etendus “Lumeeit”

Laupäevasel lastehommikul tuleb Raasiku raamatukokku külla Kehra Nukk etendusega “Lumeeit”.
Kestus 35 minutit ja sobib igale vanusele. Etendus on tasuta.

Väljasõit Tartusse, Teater Vanemuine komöödiaetendus “Päikesepoisid”

Etendus algab kell 19.00 Vanemuise Teatri väikeses majas.
Päikesepoisid
Autor Neil Simon
Tõlkija Mihkel Mutt
Lavastaja Robert Annus
Kunstnik Liina Tepand
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla teater)
Muusikaline kujundaja Arno Tamm
Osades Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Veiko Porkanen, Marika Barabanštšikova, Aivar Kallaste, Iris Virukülalisena, Martin Tikk külalisena
Komöödia
Väikeses majas
Kestus: 02:40
Kaks küpses keskeas meesnäitlejat plaanivad üle pikema aja üht oma leivanumbrit uuesti esitada. Nad on aastaid oma sketšidega vaimustanud publikut, kes pole osanud aimatagi, et lava taga on nende lemmikute suhted olnud täis pingeid, süüdistusi ja rivaalitsemist.
On see naljakas? Traagiline? Inimlik?
Tuntud ameerika dramaturgi Neil Simoni särava dialoogiga näidend tegeleb teatrilegendidega, olles ka ise muutunud teatrilegendiks. 1972. aastal kirjutatud näidend jõudis kümme aastat hiljem ülimenukalt ka Eesti lavale, kus Jüri Järveti vastasmängijaiks olid vaheldumisi Eino Baskin ja Aarne Üksküla, kes aastaid hiljem mängisid omakorda lavapartneritena sama lugu uuesti. Sõna „päikesepoiss” aga kodunes kiiresti ka eesti keeles.

Esietendus 30. septembril 2023 väikeses majas

Kuva vähem

Kuressaare Teater etendusega “Kardemoni linna rahvas ja röövlid”

Ühes väikeses linnas, nimega Kardemon, elavad vägagi toredadinimesed. Sellesama linna taga on aga üks vana maja, kus elavad ka kolm muidutäitsa toredat selli, Kasper, Jesper ja Jonatan, ainult et  nemad käivad aeg ajalt Kardemoni linnasröövimas. Röövimas käivad nad aga sellepärast, et nad hirmus laisad on ja eiviitsi muud teha, kui et röövida. Ja siis ühel päeval otsustavad röövlid tädiSofi ära röövida, et see neile süüa teeks ja tube koristaks. Tädi Sofiröövimine ei ole aga sugugi hea mõte, sest see temp keerab röövlite senise elutäiesti pea peale.

Thorbjørn Egneri tuntud lugu „Kardemoni linnarahvas ja röövlid“ uues kuues, Kuressaare Teatris.

Tõlkija Arvo Alas
Lavastaja Aarne Mägi
Kunstnik Karmo Mende
Muusika ja sõnad Thorbjørn Egner
Arranžeerija Toomas Lunge
Lauluõpetaja Veiko Lehto
Liikumise seadnud Tanel Ting ja Juhan Kanemägi
Valguskujundaja Tarmo Matt

Osades: Karl RobertSaaremäe, Markus Habakukk, Jürgen Gansen ja Grete Konksi

Etendus kestab ca 45-50 min
Sihtgrupp lapsed alates 3. eluaastast

Esietendus 4. detsembril 2024 Kuressaare Teatri suuressaalis.

Kellerteater etendusega “Saagi lõhn”

Mängivad Harriet Toompere, Liis Haab ja Kaisa Selde
autor Michele Lowe
tõlkija Laur Lomper
lavastaja  Andres Roosileht
kunstnik Marge Martin
valguskujundaja Rene Topolev
helikujundaja Mario Maripuu
grimmikujundaja Triin Tulp
etenduse juht, rekvisiitor Ülle Hertmann-Knop või Kaspar Gräzin
heli- ja valgustehnikud Mario Maripuu, Anselm Magnus Püvi või Aksel Reisser
dekoratsioonid valmistas ☞ OÜ Moons
lavameistrid Dmitri Divak, Riho Rosberg ja Meelis Keller
õmbleja ja kostümeerija Sarlee Roosalu
peakunstnik ja disainer Britt Urbla Keller
müügijuht Annika Land Reisser
korraldusjuht Jane Oksa
peaprodutsent Vahur Keller
fotograaf Siim Vahur

Nicky, Debra ja Molly on juba aastaid kord kuus ühiseid õhtusööke korraldanud ja
üksteise seltskonda talunud. Samal ajal kui nende abikaasad elutoas golfi mängivad,
usaldavad kõik kolm naist köögis esmakordselt kaaslastele, et nende abielud on
katastroofi äärel ja midagi peab tegema.

kestus ca 2h 10min / koos vaheajaga
esietendus 21.01.2025 Kellerteatris
TÄHELEPANU! Etenduses kasutatakse valju heli ja lavasuitsu, mis on tervisele kahjutu.

Tekstide esitamise õigusi vahendab Eesti Teatri Agentuur
Lavastuse väljatoomist toetas Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapital

Komöödiateatri ESIETENDUS “Mulle huumor meeldib”

Toomas Kall “Mulle huumor meeldib” Komöödia kahest naisest kahes vaatuses.

Kaks naist on aastaid elanud samas linnas, aga kumbki pole teisest kuulnudki. Kui saatus nad lõpuks kokku viib, siis selgub, et need on väga erinevad naised. Vähe sellest, et nende armastatud elukutsed on väga erinevad. Isegi huumorimeel on neil erinev! Toomas Kalli „Mulle huumor meeldib“ maailmaesietendus toimub naljapäeval, 1. aprillil ja neid naisi mängivad Komöödiateatri lavastuses Anne Paluver ja Hannes Võrno.

Väljasõit Viljandisse Teater Ugala esietendus “Uus tüdruk”

“Uus tüdruk” on muusikaline lavastus, mille keskmes on Vaiko Epliku ja ansambli Koer muusika

Lugu sellest, kuidas…

ühes linnas

elavad inimesed.

nende elu tiksub ettemääratud rada pidi õhtust õhtusse,

nädalast nädalasse.

rõõme on neil vähe, erimeelsusi see-eest palju,

aga igal õhtul

täpselt kell seitse

jääb korvpall tänavale põrkama.

on kuulda katki puhutud nätsumulli kaja

ja kuidas pargis üksik kiik veel kriuksub.

ilma juhita traktor teeb üksinda põllu peal tiire,

ja poolik võileib vedeleb pingi peal,

kõik tänavad on inimestest tühjad.

kas saabunud on maailmalõpp?

ei, telekast algas seebikas.

ah jaa…

üks asi veel,

linna saabub uus tüdruk.

meie linna saabus uus tüdruk

meie linna saabus uus tüdruk

ja kuigi tema akna taha

me seame oma masinad

meist kedagi et näha tahab

on võimalused kasinad

meie linna saabus uus tüdruk

meie linna saabus uus tüdruk

ja kuigi tema akna taga

me tiirutame alatasa

ja vahel suure mürinaga

ta akna katab kardinaga

meie linna saabus uus tüdruk

meie linna saabus uus tüdruk

ja kuigi tema akna taga

on reas me sõidumasinad

meist kedagi ei näha taha ta

on šansid üha kasinad

ei suuda panna naeratama

meist keegi teda tõsi me

küll püüame ööl päeval aga

ta üha vooruslik ja tõsine

anna mulle

uus tüdruk

Vaiko Eplik

Autor-lavastaja Laura Võigemast:

„Ma mõtlen, mis see on, mis ajendab mõnest ideest kinni võtma ja sellega lõpuni minema. Tuleb tõdeda, et mõtlen enamasti sõnades ja lausetes – ka kujutluspildid ilmuvad minule sõnade ja lausete kaudu. Vahel harva avaldab mõni mõte end hämmastavalt eredate kujutluspiltide abil. Selle materjaliga, Vaiko Epliku lugude ja meie kohamuistendiga tegeldes on need kujutluspildid eriliselt elavad. Sellepärast tunnen, et neid viirastusi, mis on ühevõrra mängulised, kummaliselt naljakad ja samas veidi õõvastavad, tuleb usaldada. Tuleb lavale seada ja läbi Vaiko Epliku muusika lähemalt uurida.“

Autor-lavastaja Priit Võigemast:

„Paljud Vaiko kirjutatud laulud äratavad minus eriliselt tugevad dramaturgilised impulsid. Silme ette kerkivad laetud ja lummavad kujutluspildid ning ootamatud situatsioonid. Tekib kange tahtmine sellesse maailma päriselt sisse minna. Kui ma oskaks maalida, siis ma kannaksin selle, mida tunnen neid lugusid kuulates, lõuendile või maja seinale, aga maalida ma õnneks ei oska, nii et tuleb ikkagi lavastus, kus kokku saavad elav muusika ja elavad näitlejad.”

KKK

Kes on see Uus Tüdruk?

Kust ta tuli?

Miks ta tuli?

Mida ta tahab?

Kas ta jääbki siia?

Mis küll saab?

Lavastajad: Laura ja Priit Võigemast

Muusika: Vaiko Eplik

Kunstnik: Kristjan Suits

Liikumisjuht: Rauno Zubko

Valguskujundaja:  Laura Maria Mäits

Ansambel: Kristjan- Robert Rebane, Mihkel Kuusk ja Tobias Tammearu

Mängivad: Maarja Mõts, Riho Kütsar, Martin Mill, Tarvo Vridolin, Margaret Sarv, Lauren Grinberg, Jass Kalev Mäe, Adeele Jaago, Terje Pennie, Alden Kirss

Esietendus 22.02.2025

Väljasõit Kumu auditooriumisse vaatama etendust “ÜKV ehk ühiskondlikult kahjulik element”

Laval: Eva Püssa, Kaisa Selde, Silva Pijon, Siret Tuula.

Kas oled kunagi mõelnud, mis tähendab elada ühiskonnas, kus sinu väärtus määratakse sünniaktidega?

Dokumentaallavastus “Ühiskondlikult kahjulik element” on julge ja liigutav teos, mis toob lavale lood naistest, kes ei vasta ühiskonna ootustele. Nad seisavad silmitsi ühiskondlike eelarvamuste, surve ja sildistamisega. Need naised on valinud oma tee, olgu selleks siis eneseteostus, teadlik otsus lapsi mitte saada, või lihtne tõsiasi, et õiget partnerit pole veel leitud. Aga kas see teeb neist tõesti ühiskondlikult kahjuliku elemendi?

Lavastus on lugu meist kõigist – naistest, meestest, peredest ja ühiskonnast, kus elame. Keegi meist ei ole pelgalt statistika.

Väljasõit Hobuveskisse vaatama Tallinna Linnateatri etendust “Kiilaspäine lauljanna”

Osades: Kaspar Velberg, Elisabet Reinsalu, Mikk Jürjens, Evelin Võigemast, Maris Nõlvak,  Tõnn Lamp.

1950. aastal kirjutatud „Kiilaspäisest lauljannast“, mida autor ise kutsus „antinäitemänguks“ sai kiiresti üks absurditeatri võtmetekste. Teksti loomiseks ammutas Ionesco inspiratsiooni totravõitu dialoogidest inglise keele kursuse õppematerjalis. Näidendi tegelasteks on kaks inglise abielupaari, Smithid ja Martinid, lisaks Smithide toatüdruk ja viimase tuletõrjujast kallim. Nende vestlused koosnevad suuresti möödarääkimistest, kordustest, jaburatest vaidlustest ja tühjadest käibetõdedest. Sellest sünnib koomiline paroodia, aga samas tõstatab „Kiilaspäine lauljanna“ ka teravaid küsimusi tõelise, siira suhtluse võimalikkusest inimeste vahel.

Autor Eugène IonescoLavastaja Markus H. Ilves

Tõlkijad Eva Eensaar ja Marius Peterson

Kunstnik Joel Väli

Valguskunstnik Emil Kallas

Helikujundaja Arbo Maran

Esietendus 2. märts 2024

Kestus 1 tund ja 15 minutit (ühes vaatuses)

Tähelepanu! Lavastuses kasutatakse vilkuvat valgust ja suitsetatakse e-sigarette.

Vana Baskini Teateri etendus Antto Terras “Kalevipojad- Made in Finland”

Antto Terras: KALEVIPOJAD- MADE IN FINLAND
ARUKÜLA KULTUURIMAJA

Mängivad: Jan Uuspõld, Indrek Taalmaa, Ott Sepp
Etenduse kestus 2 h ja 20 min

Julge eestlase rind on rasvane ja jultunud pealehakkamine tähendab poolt võitu?

Eestlased on alati uskunud endasse, ja sellele tõele on rajatud ka kahevaatuseline komöödia ”Kalevipojad – Made in Finland!”. Näidendile pakub raamid Soome, aga sisu eest vastutavad julged eestlased. Eesti ja Soome rahvad on nüüdseks juba üle 30 aasta jagu marssinud ühisel rajal. On olnud rõõmu ja raskust, teineteisemõistmist ja mittemõistmist, nagu elus ikka.

Kalevipojad on käinud põhjanaabri juures rikkaks ja õndsaks saamas alati. Ka sellel korral seavad vahvad Eesti mehed sammud lombi taha ennast kehtestama. Tegus inimene leiab tööd alati, ja võtab vastu ka selliseid ülesandeid, millest jõud üle ei käi. Ehitamine, lammutamine, tohterdamine ja laulmine – käkitegu! Samas saame paralleelselt jälgida, kuidas ja milleks mindi Eestist Soome juba ennemuistsel ajal. Ja kas minemise põhjused on aastasadadega üldse väga muutunud.

Koduigatsus ei lase ühel õigel eestlasel välismaal olles rahulikult magada. Raha pärast võõrsil rabelemine ei sobi igale inimesele. Vahel juhtub ka nii, et lohutaja leidub kohalikust kõrtsist, ja sellest need jamad alles algavad. Ka kriminaale maailm proovib meelitada ausaid, tööle tulnud mehi oma kleepuvasse võrgustikku. Soome on lihtne minna, aga seal on raske olla – nii usub vanarahvas.

Elumaitseline Kalevipojad lahendab iga olukorra huumoriga. Nii raske ei ole kunagi, et naerda ei jõuaks. Soome läinud mehed on suuremad kui nende saatus. Kohalike eelarvamused ei sega elamist ja töötamist.

”Kalevipojad – Made In Finland!” on komöödia, milles reaalelu tragöödia, naabrimehelik huumor ja optimistlik eestlus moodustavad ühes säriseva terviku. Enne kui Soome tööle lähed, vaata ära see näidend! Ja äkki pärast ei lähegi, või kui ikka lähed, siis palju targemana.

Lavastaja Antto Terras

Kirjanik Antto Terras (s. 1973 Tallinnas) on Eesti päritolu Soome kirjanik, näitekirjanik ja lavastaja.

Antto Terras (s. 1973 Tallinnas) on Eesti päritolu Soome kirjanik, humorist ja lavastaja, kelle sulest on ilmunud 19 raamatut ja 7 näidendit. Kalevipojad on tema esimene teatritöö kodu-Eestis.