Väljasõit Tartusse teatrisse “Vanemuine”. Etendus “Kõik minu emast”.

Draama kahes vaatuses

Kust ka ei vaataks: meie elu keskpunktiks on armastus. Armastusi on aga erinevaid ja alati ei tähenda armastus ainult piiritut õnnetunnet, vaid hoopis valu, armukadedust, eneseohverdust ja muret. Kõigest hoolimata, kõiki neid karisid teades, igatseme me kõik armastada ja olla armastatud. Värvikate karakterite ja sooja huumoriga lugu just sellest räägibki.

Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn armastusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas. Almodóvari film „Kõik minu emast“ (Todo sobre mi madre, 1999) võitis 1999. aastal auhindu peaaegu kõigil maailma nimekamatel filmifestivalidel: parima lavastaja preemia Cannes’is, mitmed Hispaania filmiauhinnad, Golden Globe’i auhinnad, BAFTA auhinnad ning ka võõrkeelse filmi Oscari. Näidendi maailmaesietendus toimus Londoni teatris Old Vic. Produtsendid: Daniel Sparrow Productions, Neal Street Productions, The Old Vic Theatre Company, Dede Harris & DRB Productions

/…/„Kõik minu emast“ on lugu sellest, mismoodi minevik ei taha rahu. Minevik tahab ennast pidevalt kehtestada: minevik leiab meid üles, ükskõik milliste rollide taha või meigi alla me end argipäevas peidame. Selle korduse võtte kaudu jutustab Mäeots teemat ja lugu nii selgelt, et mul on peaaegu kahju, et olen filmi oma paarkümmend korda näinud.“  Kaur Riismaa „Kõik minu minevikust“ (Sirp 2022)

Agrado rolli eest lavastuses „Kõik minu emast“ sai Ragne Pekarev 2023. aasta kevadel Eesti Teatriauhindade jagamisel parima naiskõrvalosatäitja preemia.

Esietendus Vanemuise väikeses majas 29. jaanuaril 2022

TÄHELEPANU! Laval suitsetatakse ja lavastuse kõnepruuk võib olla häiriv. Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele.

SAMUEL ADAMSONI LAVAVERSIOON PEDRO ALMODÓVARI FILMISTSENAARIUMIST
TÕLKIJA MARTIN ALGUS
LAVASTAJA AIN MÄEOTS
KUNSTNIK IIR HERMELIIN
VALGUSKUNSTNIK RENE LIIVAMÄGI
MUUSIKALINE KUJUNDAJA ELE SONN

OSADES MARIA ANNUS, SAARA NÜGANEN VÕI LINDA PORKANEN, PIRET LAURIMAA, RAGNE PEKAREV, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, LENA BARBARA LUHSE, KAIA SKOBLOV KÜLALISENA, ROBERT ANNUS, REIMO SAGOR, KARL KRISTJAN PUUSEPP KÜLALISENA

TEMUFI etendus poliitkomööda “Pidu riigikogus”

“Pidu riigikogus” on humoorikas, irroniseeriv ja  groteskne  vaade riigikogus toimuvale “peole”, kuhu kolm täiesti tavalist meest – kulturnik, põllumees ja õpetaja – tahavad pääseda. Nemad tahavad ka sellest “peost” osa võtta. Milliseid seadusi võtaksid need täiesti lihtsad eesti mehed vastu ja kas võimul olles on oht, et see hakkab pähe. 

Üha enam me kuuleme rahvasuust küsimust, mis “pidu” see seal riigikogus toimub. Ka riigikogu liikmed ise räägivad, et see pidu, mida me oleme siin pidanud, on nüüd läbi. Mis pidu on peetud ja kas see ikka on läbi?  Kolm tavalist eesti meest püüdmas leida postiivsuse hõngu.

Laval
VEIKKO TÄÄR
LAURI KINK
SILVER KALJULA (TEMUFI)
Autor / Lavastaja PEEP MAASIK (TEMUFI)
Kunstnik PEEP MAASIK ja EVE KOMISSAROV
Helilooja MARTIN AULIS (TEMUFI)
Inspitsient KAISA​-KADI PILT (TEMUFI)

Plakati kujundas VALDO OTS

Väljasõit Sakala 3 teatrimajja vaatama VAT Teatri etendust “Kauka jumal”

Mogri-Märt on tähtis mees. Igaüks on tänu temale tööd saanud või temalt raha laenanud. Terve kogukond sõltub temast. Ja Mogri-Märt teab seda hästi. Märt on mees, kes on end rasketest oludest läbi murdnud ja haljale oksale pärale jõudnud ning ta tahab samasugust õnnelikku saatust oma lastele.
Edu võti peitub rahas. Märt teab, et elada saab ilma sugulase, sõbra, kuradi või jumalata, aga ilma rahata ei saa. Raha on võim. Ja võim on elu ise. Aga elu peab jätkuma!
August Kitzbergi legendaarne näidend on kõnekas tänapäevalgi. Mogri-Märdi suguseid inimesi on lihtne hukka mõista ja kõikvõimalikes pattudes süüdistada, kuid Kitzberg püüab oma näidendis hoopis Märti mõista.
Lavastaja Margo Teder ja dramaturg Mihkel Seeder on toonud Kitzbergi loo tänasesse päeva. Mogri-Märt ja tema pere elavad ääremaal õndsat elu, armastavad oma kodukanti ja isamaad, armastavad isegi oma naabrimeest ja võlgnikke, omal moel küll, kuid siiski.
Mogri-Märdil on kogu elu viimse detailini läbi kalkuleeritud. Tema ülesanne on vaid ohjad pingsalt enda käes hoida ja teistele õige suund kätte näidata. Nii ei saa miski tema kontrolli alt väljuda.
Ometi juhtub see siiski…

Stand-up Tõnis ja Kait

Uue stand-up’i tegemine on raske. Põhiline aur kulub sellele, et mis sa talle siis nimeks paned?

Meil käis ikka palju variante laualt läbi. Näiteks Siim ja René, Heiki ja Veiko, Toits ja Magma, Ülo ja Martin, Suzy ja Tola, väga meeldis Theodor ja Anti. Lõpuks pakkus keegi, et paneks Tõnis ja Kait? See oli suht heureka hetk. Tõesti, miks mitte? Ilusad nimed ju ja väga meielik

Kes me siis oleme?

Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlased, Von Krahli teatri eksnäitlejad, Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadid, saatejuhid ja koomikud. Tõnis on tänaseks Draamateatris tööl, Kait mängib Linnateatris kassi.

Mida meie stand-up’ist oodata?

Kindlasti mitte elu mõtet. Ilusat laulmist? Seda ei juhtu ka. Lauluõpetajad ei vasta ammu meie kõnedele. Powerpointi esitlust ei tule ja ühtegi hääletamist ka ei toimu. Ideaalses maailmas treenime teie kõhulihaseid kasutades selleks ainult sõnu. Jah, hästi maagiline värk. Justkui segu mustkunstist ja trennist. Hoole ja armastusega tehtud. Et endal oleks lõbus ja teil ka. Kohtume saalis!

Laval: Tõnis Niinemets ja Kait Kall
Kestus: ca 90 minutit

R.A.A.A.M. etendus “Audients”. Osades Priit Võigemast ja Henrik Kalmet.

Nädal enne esietendust, kõige pöörasemal peaproovide perioodil, külastab teatrijuhti (Priit Võigemast) veider uurija (Henrik Kalmet) ühe salapärase süüasjaga, millel nimeks “Teatritoimik”. Algab pingeline ja samas absurdne ülekuulamine, kus väga kiiresti hägustub, mis süüasjaga on üldse tegemist, kes keda süüdistab ning millega seoses. Mis on päriselt ja mis mängult?
Tundub pealtnäha lihtne lugu võimu ja vaimu omavahelistest suhetest ning vastuoludest, aga lähemal vaatlusel hakkavad hargnema erinevad tasandid.Veidi Kafkalik vaade jaburasse bürokraatlikku masinavärki ja selle koomiline kokkupõrge boheemlasliku ning maagilisena näiva teatrimaailmaga. Kas need maailmad või need kaks ootamatutel asjaoludel kokku saanud inimest on üldse nii erinevad, kui esmapilgul tundub?Ja et vinti veelgi peale keerata, tulevad mängu ka meelemürgid.

“Audients” või täpsemalt öeldes “Vaclav Haveli Audients”, on kaasaegse Kosovo näitekirjaniku Jeton Neziraj värske lavalugu, mis on kõvasti inspiratsiooni saanud Vaclav Haveli 1975ndal aastal ilmunud näitemängust “Audients”.

Autor JETON NEZIRAJ. Lavastaja MADIS KALMET. Kunstnik JAANUS LAAGRIKÜLL. Valguskujundus PRIIDU ADLAS. Muusikaline kujundaja PEETER KONOVALOV. Laval PRIIT VÕIGEMAST ja HENRIK KALMET.

Etendus on ilma vaheajata ning kestab 1 tund ja 45 minutit.

Väljasõit 5. märtsil 2024. Alexela Kontserdimajja vaatama pöörast pidu kahes vaatuses “Firmapidu”

Firmapidu

Firmapidu on pöörane lugu kolmest rahva poolt palavalt armastatud A+ kategooria staarist.

Pikki aastaid üksi särama ja soleerima harjunud mehed satuvad enesele ootamatult olukorda, kus ühe õhtujuhi asemel on rikas firma tellinud oma pidu juhtima kõik kolm. Elegantsele ja adrenaliinist kantud avapaugule järgneb kiirelt katastroof, sest see publik ootab midagi erakordset, midagi tõeliselt naljakat ja uut ja koostöö kolme staari vahel ei suju alguses kuidagi.

Lavataguses garderoobis oma järgmist etteastet oodates asuvad sõbrad viimases hädas kohapeal kiirelt uusi nalju välja mõtlema. Kunagistel kursusekaaslastel läheb käiku kogu nende arsenal- laulust kuni tantsuni ja päevakajalistest naljadest paroodiateni. See omavaheline keemia, tänu millele nad kuulsaks said, tuleb taas käima saada. Üksteise röstimine võtab kiirelt kolossaalsed mõõtmed ja varsti pole sellel firmapeol enam miski püha, peaasi, et tulemus on naljakas, teravmeelne ning ootamatu.

See ongi FIRMAPIDU.

Ivo Eensalu 100. lavastus! “KORDUSEKSAM” Lavastaja: Ivo Eensalu. Osades Indrek Taalma ja Marika Korolev.

Ivo Eensalu 100. lavastus!

“KORDUSEKSAM”

Lavastaja: Ivo Eensalu
Autor: Israel Horovitz ning tõlkinud Annabel Korolev.
Mängivad: Marika Korolev ja Indrek Taalmaa
Muusikaline kujundus: Ivo Eensalu
Lavakujundus ja grimm: Marika Korolev, Hille Leiten

Algus 19.00, kestab ligikaudu 2,5 tundi

Kas oled kunagi tundnud, et sind on koolis ebaõiglaselt hinnatud? Ehk on halb
eksami tulemus mõjutanud koguni edaspidist käekäiku, nullinud
võimaluse astuda ülikooli ja sundinud loobuma unistustest?
Selles loos on kõik valesti läinud alates päevast, kui õpilane eksamil
läbi kukkus. Mis saab siis, kui saatus pakub võimaluse kohtuda oma õpetajaga
aastakümneid hiljem ning tegu ei ole enam õpetaja ja õpilase suhtega? Mida
teineteisele ette heita, millega õigustada toonast käitumist? Kui panna aastaks majja
kinni kaks eri soost, eri vanusest ja erineva sotsiaalse taustaga inimest, tekib
küsimus, kas nad suudavad leida ühise keele? Endised jõujooned on muutumas ja
rollid paljuski vahetunud. Kuud mööduvad ning päevavalgele tulevad asjaolud, mis
muudavad mõlema persooni maailmavaadet. Üles kerkinud keerulised küsimused
saavad teistsuguse vastuse kui algul arvatagi oskaks.
Teekond täis nuttu, naeru ja äratundmisrõõmu.

Kogu etendust saadab ülimalt kaunis klassikaline muusika. A.Vivaldi, J.S.Bach,

J.Brahms, W.A.Mozart, R.Schumann, S.Rahmaninov, jne.

NB! kohad nummerdamata ning kehtib põhimõte “kes ees, see mees”.

Rakvere Teatri koguperelavastus “Kessu ja Tripp”

Autor Robert Vaidlo
Dramatiseerija ja laulusõnade autor Urmas Lennuk
Lavastaja Eili Neuhaus
Kunstnik Reili Evart
Helilooja ja muusikaline kujundaja Hando Põldmäe
Valguskujundaja Märt Sell
Osades Tuuli Maarja Möller, Madis Mäeorg, Silja Miks, Johannes Richard Sepping

Ma Kessu, ma Kessu, ja mina olen Tripp…
Kessu suurim soov on see, et tal oleks jälle isa, aga nagu ema ütleb ei kasva isad puu otsas. Nõnda leiab ta tsirkuseraamatust endale sõbraks Tripi, kellega võetakse ette kummalisi seiklusi. Üheskoos käiakse poes, mõeldakse välja söögiautomaat ning püütakse igati aidata Kessu ema rasketes majapidamistöödes. Kuid nagu lastel juhtub – tahad head, välja kukub pundar pahandust! Siiski aitab Tripp Kessul mõista, et ka kõige suuremad soovid võivad kunagi täituda.

“Kessu ja Tripp” on südamlik ja mänguline lugu lastest, emadest ja raamatutest, kus teinekord leidub rohkem seiklust kui telefonimängudes.
Esietendus 9. detsembril 2023 suures majas.
Lavastus sobib alates 4. eluaastast.
Detsembri etenduste järel ootame lapsi traditsioonilisele põnevate tegevustega jõulumaale, mis sel aastal kannab nime TRIPI TRIKIMAA. Tulemata ei jää ka jõuluvana. Soovitame laulu või luuletuse asemel sel aastal välja mõelda ja selgeks õppida lahedaid trikke, mida ühekaupa või ühiselt jõuluvanale paki lunastamiseks esitada. Tasub varakult nuputama ja harjutama hakata!

Loe ka meie teadaannet (klõpsates avaneb uudis) maailma parimatele trikimeistritele! Auhinnaks trikitajatele on Rahvusringhääling välja pannud väljasõidu telemajja koos saatetegemise telgitaguste uudistamisega. Sõidutame võitja pealinna ja toome koju tagasi ka.

Rakvere Teatri etendus Aleksandr Ostrovski “Süüta süüdlased”

Draama elust enesest
Unine provintsilinnake kusagil Venemaa avarustes. Aeg liigub seal omasoodu. Tööd tehakse nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Argitoimetustele pakuvad vaheldust trahterid, klubid ja väike teater.

Pärast seitsmeteistaastast eemalolekut saabub oma kodulinna traagilise saatusega näitlejanna. Mis on aja möödudes teisiti? Mis vaevab tagasitulijat? Kuulsa naise saabumine kütab kirgi, annab põhjust intriigideks ja kadeduseks.

Lugu süütundest, andestamisest ja ideaalidest. Iga eksimus on õppetund. Iga lootus on tuluke, mis valgustab minevikku, olevikku ja tulevikku. Usk, lootus, armastus suudavad inimest juhtida ka siis, kui moraalne allaandmine ja südametunnistuse piinad muutuvad talumatuks.

Esietendus 4. märtsil 2023 Rakvere Teatri suures saalis.
Etendus on kahes vaatuses ning kestab 2 tundi ja 10 minutit.
LAVASTUSMEESKOND

Autor Aleksandr Ostrovski “Без вины виноватые”
Tõlkija Peeter Volkonski
Lavastaja Eili Neuhaus
Kunstnik Reili Evart
Valguskujundaja Märt Sell
Osades Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Liisa Aibel, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer, Margus Grosnõi, Imre Õunapuu, Jaan Tristan Kolberg (külalisena)

Kogupereetendus “Piip ja Tuut piparköögis”

Etendus nagu kokasaade, mille käigus tutvustatakse piparkoogi ajalugu, eksootiliste maitseainete ja kodumaiste koostisosade päritolu, tehakse trikke ja lauldakse, nagu köögis ikka, sest toit peab valmima hea tuju ja hea hooga. Etenduse jooksul sünnib vaatajate silme all ehe piparkoogitaigen ja lõpuks saavad ka piparkoogid ahjuküpseks ning sobivad maitstagi, kui just kõrbema ei lähe, sest paar korda on sedamoodi juhtunud, et Piip ja Tuut unustasid end koos vaatajatega lustima ja alles kõrbelõhn tuletas meelde, et keegi peaks ka ahjul silma peal hoidma.

Esietendus aastal 2011 Piip ja Tuut Mängumajas.

Autorid, lavastajad, näitlejad: Haide Männamäe ja Toomas Tross.
Laulu „Esimene lumi“ autor Venno Loosaar.