Täpsem ajakava üleval www.kultuuriselts.eu
Iga päev algab kell 10.00 ja lõpeb vastavalt truppide mängukavale.
Rahastab HOL
Toetaja Raasiku VV
Korraldaja MTÜ AKS
Täpsem ajakava üleval www.kultuuriselts.eu
Iga päev algab kell 10.00 ja lõpeb vastavalt truppide mängukavale.
Rahastab HOL
Toetaja Raasiku VV
Korraldaja MTÜ AKS
Raasiku näitering Mürkapõka toob lavale uue etenduse “EKSPERIMENT”
Autor/Lavastaja: Aira Jõõts
Must komöödia kahes vaatuses
Avatud kohvik! Arveldamine sularahas!
Osades: Liivika Juksaar, Aira Jõõts, Õnne Päeske, Kalev Keso, Alar Kuusik, Aldo Laid, Rain Loikmann, Markko Maasik, Kert Paur
Kuusalurahva Teater esitab: OHVRIT MÄNGIDES
Vendade presnjakovide must komöödia kahes vaatuses
Tõlkinud: Martin Algus
Lavastanud: Enn Kirsman
Osades: Kaupo Rüütsalu, Joonas Pürg, Inge Lukme, Ene Valdmann, Kalev Pallon, Mart Rebane, Urmas Paomees, Kristiina-Raivi Vilepaju, Tiia Kumm, Kaupo Parve, Enn Kirsman
Info ja piletite eelmüük: teater.kuusalu.eu
Sipsikut teavad kõik. Aga ometi tundub vahel nii, et selles kiires maailmas, kus lastelgi juba aega kipub väheks jääma, sest tegema peab ju nii palju, on Sipsik sagedasti ära kaduma kippunud. Kuhu me oma mängud kaotame? Kes või mis suudavad Sipsikut asendada?
See on lugu mängust, mängulustist ja sellest, et see kunagi kuskile mingi staatilise ekraanivirvenduse varju ei kaoks.
Sipsik on kangelane!
Kummardus sõbrale kahes vaatuses
Kõikides osades Henrik Normann
Lavastaja: Anti Reinthal
Tegemist on Jõgeva valla kultuuri oma produktsiooniga.
Lavastaja Anti Reinthal
“Kleit, mina ja Milling” on mõtteline kummardus sõbrale, mis on põhjalikult läbi komponeeritud ja mitte lihtsalt naljategemine, vaid soe ja pieteeditundeline austusavaldus. Need lood on kõik päriselt sündinud- ei usu, et keegi nii naljakalt kirjutada oskaks. Elu on parim stsenarist, kelle huumor on vahel peen, vahel otse ja labidaga ja vahel nii terav, et pisar tuleb silma. Ega lõpuks ei saagi siis enam aru, on see pisar seal rõõmust, ootamatusest või melanhoolsest kurbusest ja valust, kuid siganaljakas on see ikkagi.
“Vahetevahel istusime Madisega vaikides. Kohe mitu tundi. Ja siis ta tõusis ning ütles, “No näed, saigi kõik räägitud. Homme näeme!” ja läks. Ja muide- saigi kõik räägitud.“ – Henrik Normann.
“Nalja armastavale ja hindavale inimesele on suurim rõõm, kui publik heast meelest ja õnnest naerab. Seega, oli ainult üks variant- nendest paljudest lugudest ja situatsioonidest, millesse koos sattusime, tuli teha selline lavastus, mille peale Valdur esiteks südamest naeraks, siis tõstaks kaks pöialt püsti ja lausuks: “Näed siis, seda sa ei keeranudki p…. Normann!”– Maie
“Inimene, kes tuleb etendust vaatama, saab naerda, ohkida, naerda, ohata, naerda, üllatuda, uuesti naerda ja lõpuks törtsu nutta ka. Nagu Tšehhov- naljakas, naljakas, naljakas, naljakas- TRAAGILINE! Aga lahkuvad kõik kindlasti hea, sooja ja rõõmsa tujuga.” – Anti Reinthal
Kaire Vilgats on jõudnud elus teelahkmele. Tal tuleb hakata valima: kas valmistuda
pisitasa väärikalt vananemiseks, olla vagur ja viisakas või hüüda kogu ilmale, et vanus on
ainult number ja ahmida endasse muutuva maailma väljakutseid.
Tõeline dilemma!
Mida Kaire otsustab ja millise tee valib, seda näete humoorika muusikalise vaatemängu
„Kaire Kreisi Kabaree!“ lisaetendustel 2024. aasta aprillis üle Eesti.
Võib-olla te saate isegi aidata Kairel õige tee valida!
Kogu õhtu on laval üks ja ainus, diivade diiva, Kaire Vilgats! Teda abistavad noored
lauljad – nõtke ja andekas Kaia-Liisa Kesler ning igast otsast imeline viikingipoiss
Saaremaalt Sten-Erik Liiv. Etenduses teevad kaasa ka Showstoppersi vaimustavad
tantsijad.
Lavastuses kõlavad tuntud estraadi- ja poplaulud Eestist ja välismaalt, tantsime Tuljakut
ja Kankaani ning litrite ja sulgede sära veikleb veel pikalt peale eesriide sulgumist.
Lavastaja-koreograaf: Kristin Murula
Kostüümikunstnikud: Grete Laus-Evestus ja Gerly Tinn
Lisainfo
Facebook: https://www.facebook.com/showstoppersEST
Koduleht: www.showstoppers.ee
Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal.
03.04 kell 19 Aruküla Kultuurimaja
05.04 kell 19 Põlva Kultuurikeskus
06.04 kell 19 Valga Kultuurikeskus
07.04 kell 19 Karksi-Nuia Kultuurikeskus
09.04 kell 19 Riisipere Kultuurimaja
10.04 kell 19 Tapa Kultuurikoda
12.04 kell 19 Tartu Vanemuise Kontserdimaja
14.04 kell 19 Lihula Kultuurimaja
16.04 kell 19 Kehra Rahvamaja
17.04 kell 19 Jõhvi Kontserdimaja
19.04 kell 19 Tallinna Vene Kultuurikeskus
20.04 kell 19 Kuressaare Kultuurikeskus
21.04 kell 19 Pärnu Kontserdimaja
Draama kahes vaatuses
Kust ka ei vaataks: meie elu keskpunktiks on armastus. Armastusi on aga erinevaid ja alati ei tähenda armastus ainult piiritut õnnetunnet, vaid hoopis valu, armukadedust, eneseohverdust ja muret. Kõigest hoolimata, kõiki neid karisid teades, igatseme me kõik armastada ja olla armastatud. Värvikate karakterite ja sooja huumoriga lugu just sellest räägibki.
Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn armastusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas. Almodóvari film „Kõik minu emast“ (Todo sobre mi madre, 1999) võitis 1999. aastal auhindu peaaegu kõigil maailma nimekamatel filmifestivalidel: parima lavastaja preemia Cannes’is, mitmed Hispaania filmiauhinnad, Golden Globe’i auhinnad, BAFTA auhinnad ning ka võõrkeelse filmi Oscari. Näidendi maailmaesietendus toimus Londoni teatris Old Vic. Produtsendid: Daniel Sparrow Productions, Neal Street Productions, The Old Vic Theatre Company, Dede Harris & DRB Productions
/…/„Kõik minu emast“ on lugu sellest, mismoodi minevik ei taha rahu. Minevik tahab ennast pidevalt kehtestada: minevik leiab meid üles, ükskõik milliste rollide taha või meigi alla me end argipäevas peidame. Selle korduse võtte kaudu jutustab Mäeots teemat ja lugu nii selgelt, et mul on peaaegu kahju, et olen filmi oma paarkümmend korda näinud.“ Kaur Riismaa „Kõik minu minevikust“ (Sirp 2022)
Agrado rolli eest lavastuses „Kõik minu emast“ sai Ragne Pekarev 2023. aasta kevadel Eesti Teatriauhindade jagamisel parima naiskõrvalosatäitja preemia.
Esietendus Vanemuise väikeses majas 29. jaanuaril 2022
TÄHELEPANU! Laval suitsetatakse ja lavastuse kõnepruuk võib olla häiriv. Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele.
SAMUEL ADAMSONI LAVAVERSIOON PEDRO ALMODÓVARI FILMISTSENAARIUMIST
TÕLKIJA MARTIN ALGUS
LAVASTAJA AIN MÄEOTS
KUNSTNIK IIR HERMELIIN
VALGUSKUNSTNIK RENE LIIVAMÄGI
MUUSIKALINE KUJUNDAJA ELE SONN
OSADES MARIA ANNUS, SAARA NÜGANEN VÕI LINDA PORKANEN, PIRET LAURIMAA, RAGNE PEKAREV, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, LENA BARBARA LUHSE, KAIA SKOBLOV KÜLALISENA, ROBERT ANNUS, REIMO SAGOR, KARL KRISTJAN PUUSEPP KÜLALISENA
“Pidu riigikogus” on humoorikas, irroniseeriv ja groteskne vaade riigikogus toimuvale “peole”, kuhu kolm täiesti tavalist meest – kulturnik, põllumees ja õpetaja – tahavad pääseda. Nemad tahavad ka sellest “peost” osa võtta. Milliseid seadusi võtaksid need täiesti lihtsad eesti mehed vastu ja kas võimul olles on oht, et see hakkab pähe.
Üha enam me kuuleme rahvasuust küsimust, mis “pidu” see seal riigikogus toimub. Ka riigikogu liikmed ise räägivad, et see pidu, mida me oleme siin pidanud, on nüüd läbi. Mis pidu on peetud ja kas see ikka on läbi? Kolm tavalist eesti meest püüdmas leida postiivsuse hõngu.
Laval
VEIKKO TÄÄR
LAURI KINK
SILVER KALJULA (TEMUFI)
Autor / Lavastaja PEEP MAASIK (TEMUFI)
Kunstnik PEEP MAASIK ja EVE KOMISSAROV
Helilooja MARTIN AULIS (TEMUFI)
Inspitsient KAISA-KADI PILT (TEMUFI)
Plakati kujundas VALDO OTS
Mogri-Märt on tähtis mees. Igaüks on tänu temale tööd saanud või temalt raha laenanud. Terve kogukond sõltub temast. Ja Mogri-Märt teab seda hästi. Märt on mees, kes on end rasketest oludest läbi murdnud ja haljale oksale pärale jõudnud ning ta tahab samasugust õnnelikku saatust oma lastele.
Edu võti peitub rahas. Märt teab, et elada saab ilma sugulase, sõbra, kuradi või jumalata, aga ilma rahata ei saa. Raha on võim. Ja võim on elu ise. Aga elu peab jätkuma!
August Kitzbergi legendaarne näidend on kõnekas tänapäevalgi. Mogri-Märdi suguseid inimesi on lihtne hukka mõista ja kõikvõimalikes pattudes süüdistada, kuid Kitzberg püüab oma näidendis hoopis Märti mõista.
Lavastaja Margo Teder ja dramaturg Mihkel Seeder on toonud Kitzbergi loo tänasesse päeva. Mogri-Märt ja tema pere elavad ääremaal õndsat elu, armastavad oma kodukanti ja isamaad, armastavad isegi oma naabrimeest ja võlgnikke, omal moel küll, kuid siiski.
Mogri-Märdil on kogu elu viimse detailini läbi kalkuleeritud. Tema ülesanne on vaid ohjad pingsalt enda käes hoida ja teistele õige suund kätte näidata. Nii ei saa miski tema kontrolli alt väljuda.
Ometi juhtub see siiski…