Harjumaa emade ja isade lauluvõistlus 2023 “3 KULDNE MIKROFON”

Õhtujuhid Anneli Raudlam ja Kalmer Neidla

Tervituslaul

Leiber, [M. Stoller]; H. Käo

„Kikilips“

1.  Anija vald:
Sergei Belinko

Imre Kalman

                Boni laul operetist „Silva“

 

2. Harku vald:

Sigrid Vardja

Adele

„Easy on me“

3. Jõelähtme vald:

Pille Birkholtz-Ilings

Duffy, Steve Booker

 „Mercy“

4. Keila linn:
Kalle Kask

Paul Kuusik, Paul Tammeveski

„Ei meil pole kerge kellegil“

5. Kose vald:
Rebeca Kadapik

Maiken

„Siin või sealpool maad“

6. Kuusalu vald:

Marili Karna

Leonard Cohen

„Halleluuja“

Taustalaulja Marta Karna

7. Kuusalu vald:

Mihkel Tikerpalu

Tõnis Mägi, Bob Seger

„Olen valind tee“

8. Raasiku vald:
Laura Loikmann

Liisi Koikson

„Üle vee“

9. Rae vald:
Jana Einpaul

Laul muusikalist Cabaret.

„Cabaret“

10.  Rae vald:

Aivar Niiholm

Robert Roždestvenski, Mikael Tariverdijev, Heldur Karmo

„Hetked“

11. Saku vald:
Sirle Sülla

Jason Mraz, Jason Mraz

„I`m Yours“

12. Saku vald:

Peeter Soosaar

Urmas Alender, Ülle Niinemägi

„Minu Eestimaa“

13. Tallinn
Ingrid Stamm

Hendrik Sal-Saller

„15  magamata ööd“

14. Tallinn:

Urmas Põldma

Eduardo di Capua, Alfredo Mazzucchi, Giovanni Capurro

„O Sole mio“

15. Viimsi vald:
Kertu Koldre

Heldur Karmo, Tõnu Naissoo

„Kui tahad olla hea“

       Lõpulaul kõik koos

Tucker, B. Findon, S. Rodwey [p.o. Rodway] ; sõn.: L. Tungal

„Hea tuju laul“

Tellija ja rahastaja HOL, toetajad KULKA ja Raasiku VV. Korraldaja MTÜ Aruküla Kultuuriselts

Komöödiateatri esietendus “Lumevangis”. Lavastaja Egon Nuter. Osades Tõnu Oja ja Piret Kalda.

Patrick naudib oma üksildast elu ja on äärmiselt üllatunud, kui metsiku lumetormi ajal tema uksele koputatakse. Sisse astub Judith, elurõõmust pakatav naine kõrvalkülast, kellel on üks kummaline palve… Patrick loodab, et ta lahkub varsti, aga ilm muutub üha hullemaks. Riigis kehtestatakse hädaolukord ja nad on sunnitud mitmeks päevaks sama katuse alla jääma. Populaarne inglise autor Peter Quilter kirjutas näidendi „Lumevangis“ (Snowbound) 2020 esimese koroona lockdown’i ajal. See räägib kahest väga erinevast inimesest, kes peavad olude sunnil koos olema, ilma teineteist hulluks ajamata. Liigutav ja naljakas lugu lähedusest ja üksildusest, naerust ja pisaratest, lumest ja päikesest, pitsast ja veinist.

Viljandi Lasteteater “Reky” kogupereetendusega “Pipi Pikksukk”

Siin elab Pipi Pikksukk,
hulahopp, hulahei, hulahopsassa,
siin elab Pipi Pikksukk,
siin elan lihtsalt ma.

Pipi Pikksukk tuli laev Keksutajalt maale, kaasas Härra Nilsson ja
kohver kuldrahadega.
Esimese asjana ostis ta endale hobuse ja seadis end sisse oma koju
Segasumma suvilasse isa ootama.
Nimelt oli Pipi isa ühel tormisel ööl üle laevaparda merre uhutud. Väike
ja maailma tugevaim tüdruk on aga kindel,
tema isa tuleb tagasi tema juurde, ükskõik mida teised arvavad.
Ta tuleb, on Pipi kindel arvamus.
Pipi aitab alati endast nõrgemaid ja tema õiglustunne on õigel kohal.
Ta teab, et kui isa tuleb teda otsima, siis just Segasumma suvilasse.

“Ärge minu pärast kartke, mina saan alati endaga hakkama!” hõikab väike
Pipi.
See on üks imeline lugu väikesest tüdrukust- sõprusest, kodust,
lootusest ja armastusest.

Tõlkija: Vladimir Beekman
Lavastaja: Kadri Paldra
Nimiosas: Krete Paldra
Teistes osades: Gertu Pikkor, Allar Arula, Mirjam Puskarenko, Ramon Mändul, Kadri Paldra, Tauno Paulus, Karmen Sikk, Artjom Jaskevits, Nora-Mia Pai jpt.

Muusikaline kujundus: Kadri Paldra ja Tauno Paulus
Lavakujundus: Ingmar Teder ja Ruta Teder
Heli ja valguskujundus: Ruta Teder

Soovituslik alates 4.eluaastast.

Pikkus 1.40

Esietendus 19.04 2023 Viljandis
Etendus on 2 vaatuses.

Fotod Valdo Ots ja Kadri Paldra

Raasiku valla vanemaealiste jõulupidu! Kontsertetendus ”Helisev Salzburg”. Katrin Lehismets ja Peeter Kaljumäe.

Muusikaline jalutuskäik läbi särava Salzburgi koos humoorikate lugude, laulude ja üllatustega.

Mitmekülgsed muusikud ja näitlejad KATRIN LEHISMETS ja PEETER KALJUMÄE kutsuvad teid muusikalisele rännakule maalilisse Alpilinna Salzburgi. Lauldes, klaverit mängides ja lugusid jutustades avavad nad seal sündinud särava muusikamaailma.

Igaüks, kes on kunagi sattunud Mozarti sünnilinna Salzburgi, soovib sinna jälle tagasi. Selle linna kaunis arhitektuur ja hingemattev loodus on inspireerinud muusikuid, filmitegijaid, kirjanikke, unistajad ja lugematul hulgal turiste. Kontsert-show „Helisev Salzburg“ pakub valikut sellest imelisest vaimustusest sündinud heliloomingust.

Esmajärjekorras Salzburgi kõige kuulsamalt pojalt, Wolfgang Amadeus Mozartilt. Kuid ka mitmed operetiheliloojad on elanud ja töötanud Salzburgis ja selle lähistel, nagu näiteks Franz Lehar või Ralph Benatzky.

Muidugi ei saa  mööda minna ka Julie Andrew’st ja filmist „Helisev muusika“, mille võtteplatsiks oli samuti Salzburg. Muusikaline jalutuskäik viib meid Salzburgist pärit perekond von Trapp‘ide radadele, kes pärast natside eest põgenemist laulva  perekonnana Ameerikas tuntust kogusid, esitades austria rahvalaule ja –tantse.

Kava “Helisev Salzburg” on välja töötanud Salzburgis asuv agentuur Sound of Austria ja seda mängitakse üle terve maailma väga menukalt juba 30 aastat. Salzburgis elav ja seal sama kava erinevates keeltes esitav Katrin Lehismets tõi selle nüüd ka Eestisse.

Nautige endiste aegade stiili ja elegantsi!

Pärnu Teater Endla külalisetendus “Hotell laibaga”. Sooduspiletid müügil 26. oktoobrini.

Mõrvarite eneseabigrupi viis liiget – endine baaridaam Pretty, koleeriline kokk Horst, idealistlik Jayashree, koristamisraevus Ingolf ja hajevil Tädike – sööstavad oma elu suurimasse seiklusse. Nad avavad hotelli Õnnelik Viis, millele loodavad hotelliliidult saada viis tärni. Avamisärevusele lisab vürtsi tõsiasi, et hotelli esimesteks külastajateks on eneseabigrupi endine psühholoog ja tema abikaasa, aga tõeliselt läheb olukord üle käte siis, kui tärnide arvu üle otsustava inspektori saabudes avastatakse fuajeest laip. Järgneb tempokas peitusemäng, kus igaüks on mõrvarina kahtluse all, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb siiski kokku hoida!

„Hotell laibaga“ autoriteks on kaheksa saksa krimikirjanikku, kes selle mõrvakomöödia 2018. aasta suvel kaheksapäevases loomelaagris välja mõtlesid ja üheskoos kirja panid. Sama meetodiga on nad varem loonud kaks kriminaalromaani.
Kadri Rämmeld – Dr. Silke Hufenreuther

Lii Tedre, külalisena – Tädike Schröder

Carita Vaikjärv – Pretty Wummen

Tambet Seling – Ingolf Kamp-Bornhofen

Fatme Helge Leevald – Jayashree Lohse

Priit Loog – Horst Klotz

Indrek Taalmaa, külalisena – Hajo Zeisig

Ireen Kennik – Astrid Aufderhöhe

Lavastaja

Enn Keerd

autorid

Die Acht
(Peter Godazgar,
Kathrin Heinrichs,
Carsten Sebastian Henn,
Jürgen Kehrer,
Tatjana Kruse,
Ralf Kramp,
Sandra Lüpkes,
Sabine Trinkaus)

tõlkija
Anne-Ly Sova

kunstnik
Liina Unt

valguskunstnik
Margus Vaigur

muusikaline kujundaja
Feliks Kütt

Kontsertsari “Päästjate auks!” Esinevad: Pritsu Brass, Tallinna Tuletõrjeühingu segakoor Sõprus ning Segakoor Heliand.

Üritus: fb://event/341686538439130
Kontsertsari “Päästjate auks!” tuleb taas! Seekord on meid külla kutsunud Raasiku Tuletõrjeühing. Kontsert koos kooridega saab toimuma 2. novembril kell 18:00 Aruküla kultuurimajas. Koos Pritsu Brassiga esinevad Tallinna Tuletõrjeühingu segakoor Sõprus ning Segakoor Heliand.

Pritsu Brass! Tegemist on Tallinna Tuletõrje Ühingu 13 liikmelise vaskpuhkpillide ansambliga. Ansamblis on neli kornetit/trompetit, kaks trombooni, metsasarv, tenor, bariton, tuuba aga ka basskitarr ja trummikomplekt. Kõik ansambli liikmed on Ühingu suure puhkpilliorkestri liikmed.

Sissepääs prii!

Andres Dvinjaninov monokomöödias “Vanuse 50 varjundit”

Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseäralisustest
Kui vana sa oled? 30? 40? 50? 60? On sel tähtsust?
Me vananeme, kas tahame seda või mitte. Kas oleme vanemaks saades targemad? Mis
juhtub meie vestlusteemadega? Kuidas mõjutavad aastad meie maitset, juuste värvi ja
kaalu?
Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres
Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud juba üle neljakümne aasta.
Nüüd, oma kuuekümnenda sünnipäeva lävel räägib ta eelarvamuste vabalt ja teravmeelselt
unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast,
söömisharjumustest ja paljust muust.
Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv. See
võib tunduda tragöödiana, või siis hoopis inimliku komöödiana, kui hoolimata alatasa
kadunud prillidest õnnestub mitte kaotada huumorimeelt. Tere tulemast
ebapopulaarteaduslikku uuringuprogrammi, silmi avavasse ja raputavalt naljakasse
komöödiasse saamaks teada, kas su „parim enne“ on möödas!
PS! Uskuge, esimese halli juuksekarva leidmine ei ole tingimata maailma lõpp!
Meelelahutusliku etendustuuriga tähistab Andres Dvinjaninov oma 60. juubelisünnipäeva.
Palju õnne!

Ekskursioon “Sügisesed Järvamaa mõisad”

30. septembril

kell 08.15 Pikaverest,

kell 08.30 Arukülast ja

kell 08.45 Raasikult ekskursioon Järvamaa mõisatesse.

Külastame: Jäneda mõisa, Albu mõis, Rava mõis, Väätsa mõis, Roosna-Alliku mõis, Einvere mõis, Prääma mõis, Kirna mõis ja lõuna, Särevere mõis, Laupa mõis, Käru muuseum ja koju sõit.

 

Väljasõit Artiumisse vaatama etendust Karl Laumets “Lennart. Pöördtooliaastad”

Karl Laumets “Lennart. Pöördtooliaastad”

Lennart Meri astus 6. oktoobril 1992 aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles.

Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president.

Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.

Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.

Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.

Näitlejad: Laval: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep (Eesti Draamateater), Rasmus Kaljujärv (Ekspeditsioon) või René Reinumägi, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater) või Karl Laumets, Eva Koldits, Ragnar Uustal, Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves.

Autor: Jaak Jõerüüt

Lavastaja: Karl Laumets

Kunstnik: Eva Maria Põldmäe

Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi

Valgus: Rene Liivamägi

Muusika: Robert Jürjendal

Kostüüm: Antonio Lätt

Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)

Tehniline produtsent: Siim Sareal

Etenduse juht: Kristin Uusna.

Buss väljub kell 18.00 Arukülast.

Vanavanemate-, maailma eakate- ja maailma muusikapäeva tähistamine. Laul ja muusika seovad!

Kell 14.00 kontsert teatrisaalis, kus esinevad Heidy Tamme, Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.

Kontsert kestab 1h 25 minutit.

Pärast väike kohvipaus.