Aruküla rahvamajas Raasiku valla mälumäng 2024.
Oodatud on 4-liikmelised võistkonnad. Küsimused koostab ja mängu viib läbi 2023.a. võitja võistkond “Keila” ja Allar Viivik.
Muusikalist meeleolu pakub huvikool “Pääsulind”. Trummiringi trummitajad, juhendaja Toomas Grek, noortebänd “Suitsupirnike”, juhendaja Juhan Trump.
Võistkondade registreerimine tel.: 5292550 kuni 13. märtsini tel.: 529255 kultuurijuht Garina Toomingas.
Lugu Mary O’Harast, kes on 11-aastane ninatark tüdrukutirts. Seiklus läheb lahti, kui tema vanaema Emer satub haiglasse. Kurb ja murtud Mary külastab Emerit regulaarselt. Pärast üht külaskäiku kohtab ta aga noort ja sõbralikku Tansey’t ning kiindub temasse. Kuid Tansey kaob pidevalt ära ja mis veelgi kummalisem, ta kordab aina, et tal on väga tähtis sõnum Mary vanaemale.
Chicago rahvusvahelisel lastefilmide festivalil pälvis “Meisterkokk Mary” parima animafilmi auhinna, samuti oli Euroopa Filmiauhindadel üks nominentidest parima animafilmi kategoorias.
“Meisterkokk Mary” on Luksemburgi, Eesti, Itaalia, Iirimaa, Suurbritannia, Läti ja Saksamaa koostööfilm.
Kategooria: Animafilm | Žanr: Seiklusfilm, koguperefilm
Režissöör: Enzo D’Alò
Tootja: HeaFilm
88 min 16:9
A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.
1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.
Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.
Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.
Kategooria: Mängufilm | Žanr: Draama
Režissöör: Helen Takkin
Tootja: HeaFilm
118 min 16:9
A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.
1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.
Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.
Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.
Kategooria: Mängufilm | Žanr: Draama
Režissöör: Helen Takkin
Tootja: HeaFilm
118 min 16:9
Kummardus sõbrale kahes vaatuses
Kõikides osades Henrik Normann
Lavastaja: Anti Reinthal
Tegemist on Jõgeva valla kultuuri oma produktsiooniga.
Lavastaja Anti Reinthal
“Kleit, mina ja Milling” on mõtteline kummardus sõbrale, mis on põhjalikult läbi komponeeritud ja mitte lihtsalt naljategemine, vaid soe ja pieteeditundeline austusavaldus. Need lood on kõik päriselt sündinud- ei usu, et keegi nii naljakalt kirjutada oskaks. Elu on parim stsenarist, kelle huumor on vahel peen, vahel otse ja labidaga ja vahel nii terav, et pisar tuleb silma. Ega lõpuks ei saagi siis enam aru, on see pisar seal rõõmust, ootamatusest või melanhoolsest kurbusest ja valust, kuid siganaljakas on see ikkagi.
“Vahetevahel istusime Madisega vaikides. Kohe mitu tundi. Ja siis ta tõusis ning ütles, “No näed, saigi kõik räägitud. Homme näeme!” ja läks. Ja muide- saigi kõik räägitud.“ – Henrik Normann.
“Nalja armastavale ja hindavale inimesele on suurim rõõm, kui publik heast meelest ja õnnest naerab. Seega, oli ainult üks variant- nendest paljudest lugudest ja situatsioonidest, millesse koos sattusime, tuli teha selline lavastus, mille peale Valdur esiteks südamest naeraks, siis tõstaks kaks pöialt püsti ja lausuks: “Näed siis, seda sa ei keeranudki p…. Normann!”– Maie
“Inimene, kes tuleb etendust vaatama, saab naerda, ohkida, naerda, ohata, naerda, üllatuda, uuesti naerda ja lõpuks törtsu nutta ka. Nagu Tšehhov- naljakas, naljakas, naljakas, naljakas- TRAAGILINE! Aga lahkuvad kõik kindlasti hea, sooja ja rõõmsa tujuga.” – Anti Reinthal
Kaire Vilgats on jõudnud elus teelahkmele. Tal tuleb hakata valima: kas valmistuda
pisitasa väärikalt vananemiseks, olla vagur ja viisakas või hüüda kogu ilmale, et vanus on
ainult number ja ahmida endasse muutuva maailma väljakutseid.
Tõeline dilemma!
Mida Kaire otsustab ja millise tee valib, seda näete humoorika muusikalise vaatemängu
„Kaire Kreisi Kabaree!“ lisaetendustel 2024. aasta aprillis üle Eesti.
Võib-olla te saate isegi aidata Kairel õige tee valida!
Kogu õhtu on laval üks ja ainus, diivade diiva, Kaire Vilgats! Teda abistavad noored
lauljad – nõtke ja andekas Kaia-Liisa Kesler ning igast otsast imeline viikingipoiss
Saaremaalt Sten-Erik Liiv. Etenduses teevad kaasa ka Showstoppersi vaimustavad
tantsijad.
Lavastuses kõlavad tuntud estraadi- ja poplaulud Eestist ja välismaalt, tantsime Tuljakut
ja Kankaani ning litrite ja sulgede sära veikleb veel pikalt peale eesriide sulgumist.
Lavastaja-koreograaf: Kristin Murula
Kostüümikunstnikud: Grete Laus-Evestus ja Gerly Tinn
Lisainfo
Facebook: https://www.facebook.com/showstoppersEST
Koduleht: www.showstoppers.ee
Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal.
03.04 kell 19 Aruküla Kultuurimaja
05.04 kell 19 Põlva Kultuurikeskus
06.04 kell 19 Valga Kultuurikeskus
07.04 kell 19 Karksi-Nuia Kultuurikeskus
09.04 kell 19 Riisipere Kultuurimaja
10.04 kell 19 Tapa Kultuurikoda
12.04 kell 19 Tartu Vanemuise Kontserdimaja
14.04 kell 19 Lihula Kultuurimaja
16.04 kell 19 Kehra Rahvamaja
17.04 kell 19 Jõhvi Kontserdimaja
19.04 kell 19 Tallinna Vene Kultuurikeskus
20.04 kell 19 Kuressaare Kultuurikeskus
21.04 kell 19 Pärnu Kontserdimaja
Eesti Vabariik 106
Tervitused.
Raasiku valla 2024. aasta aukodaniku Laili Pallon õnnitlemine.
Kontsert “Minu Eestimaa” Esinevad Margus Vaher ja pianist Tarmo Sillaots.
Urmas Alenderi loomingut tutvustab tütar Yoko Alender. Müügil cd, vinüülpaadid ja raamatud.
Vabariigi aastapäeval elustavad Urmas Alenderi meloodilise, melanhoolse ja sügava loomingu laulja Margus Vaher ja painist Tarmo Sillaots, kes annavad legendaarsete lauludega kontserdi “Minu Eestimaa”. “Vaiki, kui võid”, “Kui mind enam ei ole”, “Teisel pool vett”, “Eesti muld ja eesti süda”, “Kollane koer”, need on ainult mõned tähised selles eestlasele nii hingelähedases kavas.
Tule ja naudi sügavat ning parimatest lauludest koosnevat kava Urmas Alenderi loomingust.
Kontsert on tasuta.
Draama kahes vaatuses
Kust ka ei vaataks: meie elu keskpunktiks on armastus. Armastusi on aga erinevaid ja alati ei tähenda armastus ainult piiritut õnnetunnet, vaid hoopis valu, armukadedust, eneseohverdust ja muret. Kõigest hoolimata, kõiki neid karisid teades, igatseme me kõik armastada ja olla armastatud. Värvikate karakterite ja sooja huumoriga lugu just sellest räägibki.
Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn armastusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas. Almodóvari film „Kõik minu emast“ (Todo sobre mi madre, 1999) võitis 1999. aastal auhindu peaaegu kõigil maailma nimekamatel filmifestivalidel: parima lavastaja preemia Cannes’is, mitmed Hispaania filmiauhinnad, Golden Globe’i auhinnad, BAFTA auhinnad ning ka võõrkeelse filmi Oscari. Näidendi maailmaesietendus toimus Londoni teatris Old Vic. Produtsendid: Daniel Sparrow Productions, Neal Street Productions, The Old Vic Theatre Company, Dede Harris & DRB Productions
/…/„Kõik minu emast“ on lugu sellest, mismoodi minevik ei taha rahu. Minevik tahab ennast pidevalt kehtestada: minevik leiab meid üles, ükskõik milliste rollide taha või meigi alla me end argipäevas peidame. Selle korduse võtte kaudu jutustab Mäeots teemat ja lugu nii selgelt, et mul on peaaegu kahju, et olen filmi oma paarkümmend korda näinud.“ Kaur Riismaa „Kõik minu minevikust“ (Sirp 2022)
Agrado rolli eest lavastuses „Kõik minu emast“ sai Ragne Pekarev 2023. aasta kevadel Eesti Teatriauhindade jagamisel parima naiskõrvalosatäitja preemia.
Esietendus Vanemuise väikeses majas 29. jaanuaril 2022
TÄHELEPANU! Laval suitsetatakse ja lavastuse kõnepruuk võib olla häiriv. Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele.
SAMUEL ADAMSONI LAVAVERSIOON PEDRO ALMODÓVARI FILMISTSENAARIUMIST
TÕLKIJA MARTIN ALGUS
LAVASTAJA AIN MÄEOTS
KUNSTNIK IIR HERMELIIN
VALGUSKUNSTNIK RENE LIIVAMÄGI
MUUSIKALINE KUJUNDAJA ELE SONN
OSADES MARIA ANNUS, SAARA NÜGANEN VÕI LINDA PORKANEN, PIRET LAURIMAA, RAGNE PEKAREV, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, LENA BARBARA LUHSE, KAIA SKOBLOV KÜLALISENA, ROBERT ANNUS, REIMO SAGOR, KARL KRISTJAN PUUSEPP KÜLALISENA
Laura hobune ja saan ootavad teid kõiki teisipäeval, 13. veebruaril kell 17.00 kuni 19.00 Aruküla rahvamaja taga, et saaksite kõik saaniga vastlasõitu teha. Osalemine tasuta.
Info tel.: 5292550 kultuurijuht Garina Toomingas
“Pidu riigikogus” on humoorikas, irroniseeriv ja groteskne vaade riigikogus toimuvale “peole”, kuhu kolm täiesti tavalist meest – kulturnik, põllumees ja õpetaja – tahavad pääseda. Nemad tahavad ka sellest “peost” osa võtta. Milliseid seadusi võtaksid need täiesti lihtsad eesti mehed vastu ja kas võimul olles on oht, et see hakkab pähe.
Üha enam me kuuleme rahvasuust küsimust, mis “pidu” see seal riigikogus toimub. Ka riigikogu liikmed ise räägivad, et see pidu, mida me oleme siin pidanud, on nüüd läbi. Mis pidu on peetud ja kas see ikka on läbi? Kolm tavalist eesti meest püüdmas leida postiivsuse hõngu.
Laval
VEIKKO TÄÄR
LAURI KINK
SILVER KALJULA (TEMUFI)
Autor / Lavastaja PEEP MAASIK (TEMUFI)
Kunstnik PEEP MAASIK ja EVE KOMISSAROV
Helilooja MARTIN AULIS (TEMUFI)
Inspitsient KAISA-KADI PILT (TEMUFI)
Plakati kujundas VALDO OTS
