Kunstnik Jane Tiidelepp avab Aruküla rahvamajas oma näituse „See on OKK kui ma teile meeldin“ 31. jaanuaril kell 16.00 kohtumine kunstnikuga.
Näha saab rohkelt intrigeerivate nimedega teoseid, muuhulgas „Mu kassikesel on ilusamad rinnad“ ning „Linad läksid sassi muidu oli hea“.
Näituse keskmes on inimeste sügav soov meeldida – soov, mis sageli kujundab identiteeti ja mõjutab meie igapäevaseid valikuid. Kunstniku enda sõnul uurib ta, kuidas meeldimise vajadus võib olla nii kütkestav kui ka keeruline ning püüab leppida lihtsa tõsiasjaga: meeldida on okei.
„Seda ei saa kunagi eeldada, kuid siin, sellel näitusel, on see võetud eelduseks,“ avaldab Tiidelepp. Näituse kaudu avaneb ruum, kus vaataja võib kogeda nii erutust kui rahu. See on kutse mõelda omaenda suhte üle teiste arvamusega ning leida rahu teadmises, et meeldimine on lubatud, isegi kui see ei ole garanteeritud.
Näituse saateteksti autori Saara Liis Jõeranna hinnangul muutub banaalseks ükskõik milline inimlik suhtlussituatsioon, kui sinna sügavamalt sisse vaadata. „„Tere“ tähendab vaata, ma panin tähele, et sa oled siin. „Aitäh“ tähendab vaata, ma panin tähele, et sa tegid minu heaolu suurendamise nimel mingi pingutuse.“ kirjeldab Jõerand.
„Vaata, ma otsustasin kulutada nende silpide ütlemisele oma väärtuslikku aega ja energiat, ainult sinu pärast! Vaata, onju ma olen meeldiv! Onju, ma tohin olemas olla? Sinu meelest ka? Meeldimise soov on niivõrd meeleheitlik, et ellu jääämiseks on meid juba maast madalast õpetatud toime tulema sellega, kui keegi arvab teisiti. Nägema endas ise seda väärtust, mida kõik teised näha ei pruugi.“
„Meie individualistlikus eneseabikultuuris on levinud isegi arusaam, et polegi mulle seda meeldimist vaja, ma saan ise endaga hakkama!“ mõtiskleb Saara Liis. „Ma teen kunsti selle pärast, et ma ise tahan, ja minu enda tahtmine on kõik, mida ma vajan. Kõigile meeldida ei saa, see on tõsi. Aga äkki oleme selles ise hakkama saamise tuhinas ära unustanud, kui tähtsad me ikkagi üksteisele oleme?“
Seda Jane Tiidelepa näitus meile õpetabki. Need teosed on rõõmsad ja heasoovlikud, eredad värvid ja julged jooned tuletavad meeldimisi meelde. “Pärast võtsime tanklast kofi” – kas see ei too silme ette mitte ääretult mõnusaid mälupilte? Või “Linad läksid sassi muidu oli hea”? Tühja neist linadest! Meenuta hoopis, “Kas sa olid ka lapsena õnnelik kui said viistähed ühe joonega”, mis tunne on see, kui “Pere sõidab puhkusele”, kui “Ema ja isa tulevad koju”?
„Äkki pole asi enam mitte selles, kuidas mittemeeldimisega toime tulla, vaid selles, kuidas siis ikkagi julgelt meeldida – ja kuidas meeldivaid asju, inimesi, nähtusi, hetki julgelt endale ligi lasta? Nii ongi siin ruumi meeldimiseks.“
„Sulle võib see näitus meeldida ja keegi ei nõuagi midagi enamat,“ võtab Jõerand mõtte kokku. „Sulle võib su kaaslane meeldida ja see võibki olla ainus, mis loeb. Sina võid oma kaaslasele meeldida – päriselt ka. Sa võid üldse olla üks jube meeldiv inimene! See on täiseti OKK.“
Jane Tiidelepp on õppinud EKAs ning lõpetanud 2017. aastal Tartu Ülikoolis J. Elkeni käe all maalikunsti eriala. Ta on korraldanud ja osalenud näitustel juba enam kui 20 aastat.
Näituse „See on OKK kui ma teile meeldin“ abstraktsed ja värviküllased teosed kutsuvad vaatajat mõtisklema emotsioonide, sisemise soovi ja enesekehtestamise üle.
Näitust toetab Aruküla kultuuriselts
Näituse autor: Jane Tiidelepp
Kaastekst: Saara Liis Jõerand
Tehniline tugi ja fotod: Rein Kõip
Lisainfo:
Ametinimetus: vabakutseline kunstnik
Nimi: Jane Tiidelepp
Telefon: 51 67 902
E-posti aadress: janetiidelepp@gmail.com
Koduleht: janetiidelepp.ee
Uudishimulik ja rõõmsameelne tüdruk Liv elab koos vanaisa ja nooremate õdedega metsas väikeses hütis. Nad ei ole kuigi jõukad, kuid Liv leiab rõõmu imelisest loodusest ja loomadest. Ühel päeval eksleb metsas Kvitebjorn, kes on nõiutud prints – päeval karu, öösel inimene. Kuninganna Vilja vihastas ja needis teda, et prints teda ei armastanud.
Liv otsustab minna Kvitebjorniga mägedesse seiklema. Päevad mööduvad ja Liv murrab aina pead, milline võiks mees välja näha. Ühel ööl süütab ta küünla ja valgustab sellega magava Kvitebjorni nägu ning näeb kaunist meest. Kui küünlavaha tilk kukub mehe näo peale, ärkab ta ja langeb meeleheitesse. Samal hetkel ilmub kuninganna Vilja, muutes ta taas karuks ja viies endaga kaasa. Liv järgneb neile, kuid nende jäljed kaovad, sest ilm muutub järjest soojemaks. Ümbritsev loodus hakkab muutuma – kõik muutub aina kuivemaks, puud on närtsinud ja loomad kannatavad janu ning nälja käes. See on nõia needus.
Lõpuks jõuab Liv kuninganna lossi, kus ta leiab Kvitebjørni aedikusse seotuna. Ta teab, et peab ta päästma, kuid niipea kui karu on puurist välja saanud, ilmub kuri nõid. Tuli purskab tema võlukepist ja tabab Kvitebjørni, kes langeb elutuna maha. Liv kutsub appi kõik oma loomadest sõbrad. Neid on palju ja nad on tugevad ning koos võidavad nad nõia. Liv jookseb Kvitebjørni juurde ja lumehelbeke maandub mehe laubale. See sulab ja kui Liv paneb käe tema põsele, tunneb ta soojust. Mees avab silmad. Liv aitab tal tõusta ja seal päevavalges seisab Valemon. Needus on murtud. Nad langevad teineteise embusse, samal ajal katab lumi maad ja langeb nende juustele.
Kategooria: Animafilm, Lastefilm | Žanr: Koguperefilm
Režissöör: Mikkel B. Sandemose
Tootja: Estinfilm
87 min 16:9
Kohalik Omaalgatuse Programm.
Ida-Harju Koostöökoda. Leader Programm
Noor Lydia, kes on ootamatult saanud kaks armuavaldust kahelt erinevalt noormehelt, sõidab maale heade sõprade juurde oma südames korda looma. Loodetud rahu asemel satub ta aga kirglike sündmuste keerisesse. Küla kauneim neiu Maie seisab just nagu temagi, kahe kosilase – ausa mulgi Märdi ja valeliku Ennu – vahel. Süda kisub vägisi Märdi poole, aga kasuahne isa Peeter keeldub Märti vana vihavaenu pärast mulkide vastu tunnistamast. Naljakad juhtumused ja romantilised armumängud segunevad võitlusega maade ja varade pärast. Nii põimuvad Koidula hingevärinad ja küla armumängud ühte värvikasse loosse.
Peaosades astuvad üles Maria teresa Kalmet Koidulana, noori armastajaid Maiet ja Märti mängivad Amanda Rebeca Padar ja Leonhard Sass Taalmaa. Ennu rollis on Märt Koik, isa Peeter on Pääru Oja ja ema Anne Piret Krumm. Lisaks teevad kaasa Jan Uuspõld Kure onuna, Ago Anderson Papa Jannsenina, Raimo Pass Kreutzwaldina jt.
Filmi lavastaja on Ergo Kuld (“Vigased pruudid”, “Talve”) ja stsenarist Ott Kilusk (“Vigased pruudid”, “Kuulsuse narrid”). Produtsendid on Kristian Taska ja Armin Karu. Filmi tootsid Taska Film, HansaFilm, Kassikuld ning levitab ACME Film. Filmi valmimist toetas Pärnumaa Filmifond.
Kategooria: Mängufilm | Žanr: Komöödia
Režissöör: Ergo Kuld
Tootja: Acme Film
93 min 16.9
Aruküla rahvamaja uksed avatakse kell 20.00.
Tantsuks esineb ansambel RESPEKT. Plaate keerutab dj Lenny LaVida.
Tulge tantsima ja mõnusasti aega veetma.
Olete oodatud.
Tervitustega ja Teid oodates kultuurijuht Garina Toomingas
Raasiku Valla Raamatukogus on avatud uus näitus. Kristi Pragi looming on käsitöö, kus kohtuvad erinevad materjalid, tehnikad ja isikupärane käekiri.
Oled oodatud avastama!
Kohtume raamatukogus!
Kiili harrastusteater Patrick Süskind`i etendusega KONTRABASS on tragikoomiline lugu orkestrandist, kes kõneleb tähtsale ooperietendusele mineku eel oma suhetest pilliga ning paljastab seejärel oma elu varjukülgi
Lavastaja Merike Koort, laval Kalev Vaidla
Pilet 10.-
teatrikohvik avatud pool tundi enne etendust.
Rahvatantsijate tantsuline kontsert „Naine ja tema olemus 4“
Janne Kuuskla juhendamisel esinevad:
Kontsert on tasuta!
Kohvik avatakse kell 15.30, arveldamine sularahas
Kell 18.00 Aruküla rahvamajas “Raasiku valla mälumäng 2026” teemal “Elagu Eesti!”.
Küsimused koostab ja mängu viib läbi võistkond KEILA.
Võistkonnad 4-liikmelised.
Vaheajal esineb Trump ja Ässad.
Võistkondade registreerimine kuni 18.02. tel. 5292550
Kohvi ja küpsised ootavad mälumängureid.
8.veebruar kell 17 teisel korrusel Ernesaksa saalis Teise Küla Teater Jean Maurice Eugene Clement Cocteau mononäidendiga „Inimese hääl“
Näitleja Pille Smirnova, lavastaja Juhan Kubu
Piletid 15.- , müügil enne etendust kohapeal
Teatrikohvik avatud pool tundi enne etendust
Etendus on vaheajata, kestus 1h 15min