Komöödiateatri esietendus “Lumevangis”. Lavastaja Egon Nuter. Osades Tõnu Oja ja Piret Kalda.

Patrick naudib oma üksildast elu ja on äärmiselt üllatunud, kui metsiku lumetormi ajal tema uksele koputatakse. Sisse astub Judith, elurõõmust pakatav naine kõrvalkülast, kellel on üks kummaline palve… Patrick loodab, et ta lahkub varsti, aga ilm muutub üha hullemaks. Riigis kehtestatakse hädaolukord ja nad on sunnitud mitmeks päevaks sama katuse alla jääma. Populaarne inglise autor Peter Quilter kirjutas näidendi „Lumevangis“ (Snowbound) 2020 esimese koroona lockdown’i ajal. See räägib kahest väga erinevast inimesest, kes peavad olude sunnil koos olema, ilma teineteist hulluks ajamata. Liigutav ja naljakas lugu lähedusest ja üksildusest, naerust ja pisaratest, lumest ja päikesest, pitsast ja veinist.

Viljandi Lasteteater “Reky” kogupereetendusega “Pipi Pikksukk”

Siin elab Pipi Pikksukk,
hulahopp, hulahei, hulahopsassa,
siin elab Pipi Pikksukk,
siin elan lihtsalt ma.

Pipi Pikksukk tuli laev Keksutajalt maale, kaasas Härra Nilsson ja
kohver kuldrahadega.
Esimese asjana ostis ta endale hobuse ja seadis end sisse oma koju
Segasumma suvilasse isa ootama.
Nimelt oli Pipi isa ühel tormisel ööl üle laevaparda merre uhutud. Väike
ja maailma tugevaim tüdruk on aga kindel,
tema isa tuleb tagasi tema juurde, ükskõik mida teised arvavad.
Ta tuleb, on Pipi kindel arvamus.
Pipi aitab alati endast nõrgemaid ja tema õiglustunne on õigel kohal.
Ta teab, et kui isa tuleb teda otsima, siis just Segasumma suvilasse.

“Ärge minu pärast kartke, mina saan alati endaga hakkama!” hõikab väike
Pipi.
See on üks imeline lugu väikesest tüdrukust- sõprusest, kodust,
lootusest ja armastusest.

Tõlkija: Vladimir Beekman
Lavastaja: Kadri Paldra
Nimiosas: Krete Paldra
Teistes osades: Gertu Pikkor, Allar Arula, Mirjam Puskarenko, Ramon Mändul, Kadri Paldra, Tauno Paulus, Karmen Sikk, Artjom Jaskevits, Nora-Mia Pai jpt.

Muusikaline kujundus: Kadri Paldra ja Tauno Paulus
Lavakujundus: Ingmar Teder ja Ruta Teder
Heli ja valguskujundus: Ruta Teder

Soovituslik alates 4.eluaastast.

Pikkus 1.40

Esietendus 19.04 2023 Viljandis
Etendus on 2 vaatuses.

Fotod Valdo Ots ja Kadri Paldra

Pärnu Teater Endla külalisetendus “Hotell laibaga”. Sooduspiletid müügil 26. oktoobrini.

Mõrvarite eneseabigrupi viis liiget – endine baaridaam Pretty, koleeriline kokk Horst, idealistlik Jayashree, koristamisraevus Ingolf ja hajevil Tädike – sööstavad oma elu suurimasse seiklusse. Nad avavad hotelli Õnnelik Viis, millele loodavad hotelliliidult saada viis tärni. Avamisärevusele lisab vürtsi tõsiasi, et hotelli esimesteks külastajateks on eneseabigrupi endine psühholoog ja tema abikaasa, aga tõeliselt läheb olukord üle käte siis, kui tärnide arvu üle otsustava inspektori saabudes avastatakse fuajeest laip. Järgneb tempokas peitusemäng, kus igaüks on mõrvarina kahtluse all, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb siiski kokku hoida!

„Hotell laibaga“ autoriteks on kaheksa saksa krimikirjanikku, kes selle mõrvakomöödia 2018. aasta suvel kaheksapäevases loomelaagris välja mõtlesid ja üheskoos kirja panid. Sama meetodiga on nad varem loonud kaks kriminaalromaani.
Kadri Rämmeld – Dr. Silke Hufenreuther

Lii Tedre, külalisena – Tädike Schröder

Carita Vaikjärv – Pretty Wummen

Tambet Seling – Ingolf Kamp-Bornhofen

Fatme Helge Leevald – Jayashree Lohse

Priit Loog – Horst Klotz

Indrek Taalmaa, külalisena – Hajo Zeisig

Ireen Kennik – Astrid Aufderhöhe

Lavastaja

Enn Keerd

autorid

Die Acht
(Peter Godazgar,
Kathrin Heinrichs,
Carsten Sebastian Henn,
Jürgen Kehrer,
Tatjana Kruse,
Ralf Kramp,
Sandra Lüpkes,
Sabine Trinkaus)

tõlkija
Anne-Ly Sova

kunstnik
Liina Unt

valguskunstnik
Margus Vaigur

muusikaline kujundaja
Feliks Kütt

Andres Dvinjaninov monokomöödias “Vanuse 50 varjundit”

Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseäralisustest

Kui vana sa oled? 30? 40? 50? 60? On sel tähtsust?

Me vananeme, kas tahame seda või mitte. Kas oleme vanemaks saades targemad? Mis
juhtub meie vestlusteemadega? Kuidas mõjutavad aastad meie maitset, juuste värvi ja
kaalu?

Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres
Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud juba üle neljakümne aasta.
Nüüd, oma kuuekümnenda sünnipäeva lävel räägib ta eelarvamuste vabalt ja teravmeelselt
unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast,
söömisharjumustest ja paljust muust.

Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv. See
võib tunduda tragöödiana, või siis hoopis inimliku komöödiana, kui hoolimata alatasa
kadunud prillidest õnnestub mitte kaotada huumorimeelt. Tere tulemast
ebapopulaarteaduslikku uuringuprogrammi, silmi avavasse ja raputavalt naljakasse
komöödiasse saamaks teada, kas su „parim enne“ on möödas!

PS! Uskuge, esimese halli juuksekarva leidmine ei ole tingimata maailma lõpp!
Meelelahutusliku etendustuuriga tähistab Andres Dvinjaninov oma 60. juubelisünnipäeva.
Palju õnne!

Väljasõit Artiumisse vaatama etendust Karl Laumets “Lennart. Pöördtooliaastad”

Karl Laumets “Lennart. Pöördtooliaastad”

Lennart Meri astus 6. oktoobril 1992 aeglase ning väärika sammuga Kadrioru presidendilossi trepist üles.

Eesti oli saanud taas endale riigipea. Lennart – just nii on ta rahva mälus! – oli esimene iseseisvuse taastanud Eesti vabalt valitud president.

Sel hetkel oskasid vähesed midagi loota või karta, millised presidendiameti kontuurid ta joonistab meie kahvatule poliitkaardile. Kirjanikust ja filmimehest oli saanud riigipea, keda uue Eesti ajaloos ainsana sai valida rahvas. Vähemalt esimeses voorus, kus sai küll enim hääli Arnold Rüütel. Parlamendis toimunud teises voorus aga kuulutati võitjaks just Lennart Meri. Hiljem on riigipea valitud alati parlamendi või valijameeste poolt.

Just sellest räägibki endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“. Esimesed aastad Kadriorus olid kui poliitiline start-up-äri, kus otsustati Eesti arengukiirus ja positsioon tulevikumaailmas. Lennarti intelligents ja ambitsioonid panid kimbatusse paljusid. Temaga polnud lihtne, see-eest oli iga sekund ta kõrval kordumatu. Lennart tõestas nii Eestile kui maailmale, et pisikesest Eestist saab välja kasvada rahvusvaheline mees ja Moskvast Washingtonini nõudlik riigipea.

Eesti ülesehitamise hind oli emotsionaalselt kõrge, aga 30 aastat hiljem ajalugu hinnates saame vaid rõõmustada – just sellist riiki me tahtsimegi. Ööpäevaringne töö Kadriorus ja enda jõuga lülitamine rahvusvahelisesse vereringlusse pakkus pinget, pisaraid ja sisekaemusi. Teksti autor Jaak Jõerüüt teab ja mäletab täpselt Lennarti presidentuuri algust – 2022. aasta hakul kirjutatud „Lennart. Pöördtooliaastad“ koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Lavale astuvad lisaks Lennartile Helle Meri, Mart Laar, Boriss Jeltsin, Bill Clinton, Jaan Kross ja teised, kelle näpu- ning tegutsemisjäljed on Eesti lähiajalool.

Näitlejad: Laval: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Gert Raudsep (Eesti Draamateater), Rasmus Kaljujärv (Ekspeditsioon) või René Reinumägi, Anu Lamp (Tallinna Linnateater), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater) või Karl Laumets, Eva Koldits, Ragnar Uustal, Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater), Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves.

Autor: Jaak Jõerüüt

Lavastaja: Karl Laumets

Kunstnik: Eva Maria Põldmäe

Video: Herkki Erich Merila ja René Reinumägi

Valgus: Rene Liivamägi

Muusika: Robert Jürjendal

Kostüüm: Antonio Lätt

Grimm: Marii Lotta (Eesti Draamateater)

Tehniline produtsent: Siim Sareal

Etenduse juht: Kristin Uusna.

Buss väljub kell 18.00 Arukülast.

Komöödiateatri etendus “Doktor, appi!”

Doktor, appi!
Eestlane kannatab lõputult valu ja vaeva, enne kui viimases hädas arsti juurde läheb. Aga siis on asi
juba nii hull, et tema suust kostab karjatus: „Doktor, appi, ma enam ei suuda!“. Ja arst mõtleb
endamisi: „Kus te varem olite, nüüd on juba hilja!“, aga välja öelda ta seda muidugi ei saa. Etenduses
tahavad mitmed patsiendid doktori jutule pääseda, aga kas ja kuidas nad abi saavad, see selgub ehtsa
huumori vaimus. Doktor peab ka siis diagnoosi panema, kui ta kahtleb, kas süütu nunn on tõesti
rase… Selle komöödia kirjutas ameeriklane John Patrick ja lavastas Anne Paluver, mängivad Henrik
Normann, Kaili Närep, Vladas Radvilavicius ja Lisabet Loigu. Nad saavad ennast proovile panna
mitmetes erinevates osades, sest laval on arstid ja õed, nais- ja meespatsiendid. Ja algavadki
pöörased lood hämmastava doktori vastuvõtul.

Sander Õigus: “Vertikaalne lõpmatus”. Huumoriklubi.

2023 sügisel on aeg Sander Õiguse järjekorras kaheksanda soolotunni jaoks! Lavad üle Eesti vallutab “Vertikaalne lõpmatus”! Tund värskeid nalju ja uusi mõtteid, millega taaskord Vabariigile ring peale teha! Kes on seda teksti mõnel varasemal aastal lugenud, teab et nüüd on aeg küpse Sanderi enda sisukaks ja oluliseks eelanalüüsiks! Sander ütles: “Mul on järjest enam veendumus, et elu koosneb suures osas lõpututest võitlustest. Nokk kinni, saba lahti. Võisiis süües kasvab isu? Kui juba vanarahvas nõustub, siis eks ta vist üsna universaalne tunne ole. Tee kui palju tööd tahes, homme veel suurem hunnik ees. Läheb üsna tüütuks ära ju, ainult roni ja roni. Selline vertikaalse lõpmatuse tunne. Või siis äkki on hoopis suhtumise küsimus ja meile lihtsalt meeldib jonnida? Ega mina ka täpselt ei tea. Seepärast loodan sügisel kõikide uute ja vanade komöödiasõpradega jälle saalis kokku saada ning üheskoos põletavatele küsimustele vastuseid leida (või siis lihtsalt enda üle naerda)” Etenduse algus 19.00

Väljasõit Kiidjärvele vaatama menumuusikali “Ada. Rääkimata lugu.”

Etendus räägib kunagise riikliku filharmoonia konferansjee, filminäitleja ja varieteetähe elust. Lisaks Adale astuvad lavalaudadele Vello Orumets, Urmas Ott, Juhan Smuul, Kaljo Kiisk, Eri Klas, Eino Baskin, Mikk Mikiver jt.

Estraadilaval kõlavad armastatud laulud ansambel Laine, Heli Läätse, Heidi Tamme, Uno Loobi, Kalju Terasmaa, Kalmer Tennosaare ja paljude teiste repertuaarist.

Muusikalise etenduse idee autorid ja produtsendid Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere leiavad, et Eestil on olnud vaid üks tõeline naissoost filmistaar ja see on Ada Lundver. Tema sarm ei jätnud külmaks ei mehi ega naisi. Adat armastati ja vihati, teda imetleti kinolinal, kuid samas lasti liikvele uskumatuid kuulujutte tema eraelust. Vaatajate ees rullub lahti andeka näitlejanna rääkimata lugu.

Etenduse toovad lavale „Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu“ tegijad. Etenduse meediapartner on Kroonika.

Peaosades on Saara Nüganen ja Anne Reemann. Etenduses teevad kaasa Sepo Seeman, Peeter Oja, Jan Uuspõld, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Liina Tennosaar, Priit Strandberg, Ott Raidmets jt.

Etendus kestab 3 h ja 15 minutit. Vaheaeg 45 minutit. Toimub Kiidjärve Mõisapargis.

Väljasõit Härma Bussiga Pikaverest kell 14.30, Raasikult kell 14.45 ja Arukülast kell 15.00

Vahepeatus koos sirutamisega Tikupoisis.

Vana Baskini Teater. Gerda Kordemets etendus “Kihnu Jenka”

KIHNU JENKA

“Kihnu Jenka” on lugu tublist eesti naisest, keda on läbi elu aidanud rõõmus meel ja laulud. Armastuslugu, tema kohtumine ja elu koos abikaasa Jaan Kösteri ehk Kihnu Jenkaga. See pole dokumentaaljutustus, vaid fantaasiamäng, mis põhineb Virve enda meenutustel tema erakordselt sündmusterohkest elust.

See lugu on üldistus, kui soovite, siis kunstiline liialdus, kus niiditõmbajateks on Virve kaks kaitseinglit – Virveingel ja Friideingel. Neid on kaks, sest Virvel on kaks eesnime – Virve Elfriede.

Kihnu Virve osas Inga Lunge ja Karin Tammaru, Kihnu Jenka osas Mart Toome (Tallinna Linnateater). Teistes osades Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Nils Mattias Steinberg (Endla), Märten Männiste, Kersti Tombak, Kaidi Soosaar.

Kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge, tantsuõpetaja Marko Kiigajaan. Autor ja lavastaja Gerda Kordeme

26. juulil 2021.a esietendus lavastus “Kihnu Jenka”. See on lugu tublist eesti naisest, keda on läbi elu aidanud rõõmus meel ja laulud. See on ühtlasi ka armastuslugu, mis räägib naise kohtumisest ja elust koos abikaasa Jaan Kösteri ehk Kihnu Jenkaga.

Autorite sõnul on lavastuse näol tegu tõelise fantaasiamänguga, mis põhineb Virve enda meenutustel tema erakordselt sündmusterohkest elust.

Kihnu Virve osatäitjaks on värvikas Inga Lunge ja Karin Tammaru, Kihnu Jenka rolli mängib Mart Toome. Teistes osades Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Meelis Põdersoo, Märten Männiste, Kersti Tombak ja Kaidi Soosaar.

Lavastuse kunstnik on Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge ja näitetrupi tantsuõpetajaks Marko Kiigajaan. Autor ja lavastaja on Gerda Kordemets.

Rakvere Teatri etendus “Nipernaaditalv”

Kogu maa on kaetud valge lumega ja meri ei uhu rannale enam ainsatki pärli. Toomas on vana ja nipernaadisuvi saab läbi, aga ometi on ta olnud. Sumedaid öid, armastust, unistusi ja õnne ei kustuta me meeltest ükski talv. Inimesed naeravad, nutavad, unistavad ja armastavad. Peavad pidusid ja taplevad, kui tarvis.

Ello, Kati, Inriid, Katariina Jee ja Maret Vaa on Nipernaadit oodanud. Nüüd tulebki mees, et küsida – kas kõik see, mida ta lahkelt kinkis, muutis nende maailma rikkamaks või paiskas nad pettumuse paekaldale?

Me kõik tahame olla paremad inimesed. Vähestel õnnestub, kuid sellepärast ei pea veel proovimata jätma.

LAVASTUSMEESKOND

Autor August Gailit / Urmas Lennuk
Lavastaja Urmas Lennuk
Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Helikujundaja Kristjan Priks
Valguskujundaja Roomet Villau
Dramaturgiline konsultant Liis Aedmaa (Ugala)
Osades Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Madis Mäeorg, Liisa Aibel, Natali Väli, Silja Miks ja Helgi Annast

Esietendus 18. novembril 2022 Rakvere Teatri väikses saalis.