Mängufilm “Meie Erika”

kinodes alates 13.veebruar (kpv vöib muutuda hilisemaks)

“Meie Erika” jutustab südamliku ja kaasahaarva loo Eesti olümpiasangar Erika Salumäe teekonnast lastekodutüdrukust maailmarekordite ja olümpiakullani. Filmi lavastajaks on tudengi-Oscariga pärjatud German Golub ja nimirollis tõusev täht Karolin Jürise. German Golubi sõnul teatakse Erikat kui võimsat atleeti, poliitikut ja inimest keda 1988. aastal võeti Raekoja platsil vastu kui Eestimaa olümpiakangelast – ärkamisaja lainel tundis rahvas ühtsust ja uhkust, hüüdes “Meie Erika!”. “Meie Erika” on minu viis jagada vaatajaga midagi, mis on mulle tõeliselt oluline – inimlikkust – ja anda talle võimalus kasvõi hetkeks astuda Erika Salumäe “kingadesse”, minnes temaga koos olümpiani ja teda seeläbi veel paremini mõista. Mõista seda, et iga kangelase suurte tegude taga on väike laps, kes tahab olla armastatud ja võidelda selle nimel lõpuni.”

Elulooline spordidraama tõstab  rambivalgusesse läbi aegade ühe edukaima Eesti sportlase, kes on pidanud kahe olümpiakulla ja arvukate rekorditeni jõudmiseks ületama rohkem väljakutseid, kui paljud ette kujutada suudaks. Elvast pärit trekisõitja Erika Salumäel on tulnud triumfideni jõudmiseks rinda pista väärkohtleva kasuvanaema, murdunud unistuste ja  omakasu peal väljas olevate abilistega. See film annab selgelt mõista, et igal rahval on vaja kangelast, kuid harva küsitakse, mida on kangelasel endal vaja.

Kategooria: Mängufilm | Žanr: Draama

Režissöör: German Golub
Tootja: Filmivabrik / HeaFilm

100 min  16.9

Teatrikuul on Margus Tabor ja Mamma lood Aruküla rahvamajas.

Margus Tabori jutustatud ja kuulsaks mängitud hiiukeelsed „Mamma lood“ on päriselust, peategelaseks Marguse vanaema Mamma. Lustakas lavastus on võitnud eestlaste südamed. Tabori hiiu-keelsed meenutused oma teravmeelse, kuid siira vanaema tegemistest ja ütlemistest ei ole klassikaline teatritükk, mis paberile kirja pandud ja siis pähe õpitud. Margus Tabori esitatud lugude valik sünnib improviseerides ja on kohati nagu dialoog publikuga. Näitleja usub, et lood toovad vaatajatele meelde ka nende endi vanavanemad.

“See on kummardus sellele põlvkonnale, kes mind kasvatasid, kus me kasvasime. Selleks ei pea olema tingimata hiidlane, ei pea kasvama Hiiumaa Mamma juures. Nendel inimestel, kes käivad vaatamas ja kuulamas neid lugusid, neil tekib lihtsalt see paralleel, assotsiatsioon,” on Margus Tabor öelnud. Kõigil on olnud oma mamma, kelle Tabori pildikesed ja lood silme ette toovad.

Inimestelt ainult kiidusõnu saanud etenduse kohta oleks Mamma ise Tabori sõnul öelnud selgelt, et seal küll midagi vaadata pole!
„Mamma oleks öelnud, et seisad siin hoovi taga, no mis asja on siin vaadata! Mis asja on siin rääkida! Üks va tola inimene, 63 aastat vana, räägib vanast naisest! Keda selline asi huvitab,“ naeris Tabor.

“Vaata, hiiu keeles on siuke termin nagu tere umigust! Aga seda ei kasuta keegi, sest tere asemel öeldakse Hiiumaal: ui-ui-ui ma olen täna niiii haige!”

Henrik Normann astub lavale uues monokomöödias „Minu elu parimad jamad“

Henrik Normann astub lavale uues monokomöödias „Minu elu parimad jamad“, kus ta räägib ausaid ja humoorikaid lugusid oma elu apsudest ja neist sündinud õppetundidest. Juttu tuleb naistest, sigarettidest, viinadest, reisidest, ärist ja sõpradest – aga ka piinlikest hetkedest, muredest ja pisaratest. Etendust rikastavad laulud ning esmakordselt ka mustkunstitrikid.

Tegu on liigutava ja naljaka etendusega, mis pakub äratundmisrõõmu, ootamatuid pöördeid ja siiraid emotsioone – publik lahkub saalist nägu naerul ja pisar palgel.

Laval: Henrik Normann. FB event teie etendusele https://fb.me/e/5xLTIboeP

Uku Suviste & Rene Puura – VÄGA TÕSINE NAISTEPÄEVATUUR Aruküla rahvamajas.

Naistepäevaks astuvad lavale kaks meest, kaks klahvpilli ja üks väga tõsine plaan – pakkuda publikule hea muusika, huumori ja sooja energiaga õhtu

Uku ja Rene on sugulased, tädipoeg ja onupoeg, kes on lapsest saati koos kasvanud, kuulanud muusikat, mänginud klahvpille ja jaganud lava. Nüüd tulevad nad koos naistepäevatuurile, kus laval on ainult nemad kaks – ilma bändita, ilma filtrita, ausalt ja vahetult.

Kontserdil kõlavad tuntud lood, üllatused, väikesed lood elust ja natuke eneseirooniat. Vahel romantiliselt, vahel naljakalt, vahel täiesti ootamatult – aga alati südamest.

See on õhtu, kus muusika ja hea tuju on kingituseks kõigile naistele – ja ka meestele, kes kaasa tulevad.

Kunstnik Jane Tiidelepp maalide näitus „See on OKK kui ma teile meeldin“.

Kunstnik Jane Tiidelepp avab Aruküla rahvamajas oma näituse „See on OKK kui ma teile meeldin“ 31. jaanuaril kell 16.00 kohtumine kunstnikuga. 

 Näha saab rohkelt intrigeerivate nimedega teoseid, muuhulgas „Mu kassikesel on ilusamad rinnad“ ning „Linad läksid sassi muidu oli hea“.

Näituse keskmes on inimeste sügav soov meeldida – soov, mis sageli kujundab identiteeti ja mõjutab meie igapäevaseid valikuid. Kunstniku enda sõnul uurib ta, kuidas meeldimise vajadus võib olla nii kütkestav kui ka keeruline ning püüab leppida lihtsa tõsiasjaga: meeldida on okei.

„Seda ei saa kunagi eeldada, kuid siin, sellel näitusel, on see võetud eelduseks,“ avaldab Tiidelepp. Näituse kaudu avaneb ruum, kus vaataja võib kogeda nii erutust kui rahu. See on kutse mõelda omaenda suhte üle teiste arvamusega ning leida rahu teadmises, et meeldimine on lubatud, isegi kui see ei ole garanteeritud.

Näituse saateteksti autori Saara Liis Jõeranna hinnangul muutub banaalseks ükskõik milline inimlik suhtlussituatsioon, kui sinna sügavamalt sisse vaadata. „„Tere“ tähendab vaata, ma panin tähele, et sa oled siin. „Aitäh“ tähendab vaata, ma panin tähele, et sa tegid minu heaolu suurendamise nimel mingi pingutuse.“ kirjeldab Jõerand.

„Vaata, ma otsustasin kulutada nende silpide ütlemisele oma väärtuslikku aega ja energiat, ainult sinu pärast! Vaata, onju ma olen meeldiv! Onju, ma tohin olemas olla? Sinu meelest ka? Meeldimise soov on niivõrd meeleheitlik, et ellu jääämiseks on meid juba maast madalast õpetatud toime tulema sellega, kui keegi arvab teisiti. Nägema endas ise seda väärtust, mida kõik teised näha ei pruugi.“

„Meie individualistlikus eneseabikultuuris on levinud isegi arusaam, et polegi mulle seda meeldimist vaja, ma saan ise endaga hakkama!“ mõtiskleb Saara Liis. „Ma teen kunsti selle pärast, et ma ise tahan, ja minu enda tahtmine on kõik, mida ma vajan. Kõigile meeldida ei saa, see on tõsi. Aga äkki oleme selles ise hakkama saamise tuhinas ära unustanud, kui tähtsad me ikkagi üksteisele oleme?“

Seda Jane Tiidelepa näitus meile õpetabki. Need teosed on rõõmsad ja heasoovlikud, eredad värvid ja julged jooned tuletavad meeldimisi meelde. “Pärast võtsime tanklast kofi” – kas see ei too silme ette mitte ääretult mõnusaid mälupilte? Või “Linad läksid sassi muidu oli hea”? Tühja neist linadest! Meenuta hoopis, “Kas sa olid ka lapsena õnnelik kui said viistähed ühe joonega”, mis tunne on see, kui “Pere sõidab puhkusele”, kui “Ema ja isa tulevad koju”?

„Äkki pole asi enam mitte selles, kuidas mittemeeldimisega toime tulla, vaid selles, kuidas siis ikkagi julgelt meeldida – ja kuidas meeldivaid asju, inimesi, nähtusi, hetki julgelt endale ligi lasta? Nii ongi siin ruumi meeldimiseks.“

„Sulle võib see näitus meeldida ja keegi ei nõuagi midagi enamat,“ võtab Jõerand mõtte kokku. „Sulle võib su kaaslane meeldida ja see võibki olla ainus, mis loeb. Sina võid oma kaaslasele meeldida – päriselt ka. Sa võid üldse olla üks jube meeldiv inimene! See on täiseti OKK.“

Jane Tiidelepp on õppinud EKAs ning lõpetanud 2017. aastal Tartu Ülikoolis J. Elkeni käe all maalikunsti eriala. Ta on korraldanud ja osalenud näitustel juba enam kui 20 aastat.

Näituse „See on OKK kui ma teile meeldin“ abstraktsed ja värviküllased teosed kutsuvad vaatajat mõtisklema emotsioonide, sisemise soovi ja enesekehtestamise üle.

Näitust toetab Aruküla kultuuriselts

Näituse autor: Jane Tiidelepp

Kaastekst: Saara Liis Jõerand

Tehniline tugi ja fotod: Rein Kõip

Lisainfo:

Ametinimetus: vabakutseline kunstnik

Nimi: Jane Tiidelepp

Telefon: 51 67 902

E-posti aadress: janetiidelepp@gmail.com

Koduleht: janetiidelepp.ee

Koguperefilm “Valge Karu Prints”

Uudishimulik ja rõõmsameelne tüdruk Liv elab koos vanaisa ja nooremate õdedega metsas väikeses hütis. Nad ei ole kuigi jõukad, kuid Liv leiab rõõmu imelisest loodusest ja loomadest. Ühel päeval eksleb metsas Kvitebjorn, kes on nõiutud prints – päeval karu, öösel inimene. Kuninganna Vilja vihastas ja needis teda, et prints teda ei armastanud.
Liv otsustab minna Kvitebjorniga mägedesse seiklema. Päevad mööduvad ja Liv murrab aina pead, milline võiks mees välja näha. Ühel ööl süütab ta küünla ja valgustab sellega magava Kvitebjorni nägu ning näeb kaunist meest. Kui küünlavaha tilk kukub mehe näo peale, ärkab ta ja langeb meeleheitesse. Samal hetkel ilmub kuninganna Vilja, muutes ta taas karuks ja viies endaga kaasa. Liv järgneb neile, kuid nende jäljed kaovad, sest ilm muutub järjest soojemaks. Ümbritsev loodus hakkab muutuma – kõik muutub aina kuivemaks, puud on närtsinud ja loomad kannatavad janu ning nälja käes. See on nõia needus.
Lõpuks jõuab Liv kuninganna lossi, kus ta leiab Kvitebjørni aedikusse seotuna. Ta teab, et peab ta päästma, kuid niipea kui karu on puurist välja saanud, ilmub kuri nõid. Tuli purskab tema võlukepist ja tabab Kvitebjørni, kes langeb elutuna maha. Liv kutsub appi kõik oma loomadest sõbrad. Neid on palju ja nad on tugevad ning koos võidavad nad nõia. Liv jookseb Kvitebjørni juurde ja lumehelbeke maandub mehe laubale. See sulab ja kui Liv paneb käe tema põsele, tunneb ta soojust. Mees avab silmad. Liv aitab tal tõusta ja seal päevavalges seisab Valemon. Needus on murtud. Nad langevad teineteise embusse, samal ajal katab lumi maad ja langeb nende juustele.

Kategooria: Animafilm, Lastefilm | Žanr: Koguperefilm

Režissöör: Mikkel B. Sandemose
Tootja: Estinfilm
87 min  16:9
Kohalik Omaalgatuse Programm.
Ida-Harju Koostöökoda. Leader Programm

Uus mängufilm “Säärane mulk”

Noor Lydia, kes on ootamatult saanud kaks armuavaldust kahelt erinevalt noormehelt, sõidab maale heade sõprade juurde oma südames korda looma. Loodetud rahu asemel satub ta aga kirglike sündmuste keerisesse. Küla kauneim neiu Maie seisab just nagu temagi, kahe kosilase – ausa mulgi Märdi ja valeliku Ennu – vahel. Süda kisub vägisi Märdi poole, aga kasuahne isa Peeter keeldub Märti vana vihavaenu pärast mulkide vastu tunnistamast. Naljakad juhtumused ja romantilised armumängud segunevad võitlusega maade ja varade pärast. Nii põimuvad Koidula hingevärinad ja küla armumängud ühte värvikasse loosse.

Peaosades astuvad üles Maria teresa Kalmet Koidulana, noori armastajaid Maiet ja Märti mängivad Amanda Rebeca Padar ja Leonhard Sass Taalmaa. Ennu rollis on Märt Koik, isa Peeter on Pääru Oja ja ema Anne Piret Krumm. Lisaks teevad kaasa Jan Uuspõld Kure onuna, Ago Anderson Papa Jannsenina, Raimo Pass Kreutzwaldina jt.

Filmi lavastaja on Ergo Kuld (“Vigased pruudid”, “Talve”) ja stsenarist Ott Kilusk (“Vigased pruudid”, “Kuulsuse narrid”). Produtsendid on Kristian Taska ja Armin Karu. Filmi tootsid Taska Film, HansaFilm, Kassikuld ning levitab ACME Film. Filmi valmimist toetas Pärnumaa Filmifond.

Kategooria: Mängufilm | Žanr: Komöödia

Režissöör: Ergo Kuld
Tootja: Acme Film

93 min  16.9

Tantsuõhtu ansambliga RESPEKT. Plaate keerutab dj Lenny LaVida.

Aruküla rahvamaja uksed avatakse kell 20.00.

Tantsuks esineb ansambel RESPEKT. Plaate keerutab dj Lenny LaVida.

Tulge tantsima ja mõnusasti aega veetma.

Olete oodatud.

Tervitustega ja Teid oodates kultuurijuht Garina Toomingas

Raasiku valla mälumäng 2026 teemal “Elagu Eesti!”.

Kell 18.00 Aruküla rahvamajas “Raasiku valla mälumäng 2026” teemal “Elagu Eesti!”.

Küsimused koostab ja mängu viib läbi võistkond KEILA.

Võistkonnad 4-liikmelised.

Vaheajal esineb Trump ja Ässad.

Võistkondade registreerimine kuni 18.02.  tel. 5292550

Kohvi ja küpsised ootavad mälumängureid.

 

Täna õhtul Indrek Taalmaa ja Jüri Vlassov Aruküla rahvamajas.

Indrek Taalmaa ja Jüri Vlassov panevad seljad kokku, et tuua lavale ehe, soe ja pisut pöörane humoorikas õhtu, mis naerutab kõhulihased valusaks.

See ei ole teater.

See ei ole stand-up.

See on pigem nagu vanakooli estraadikava oma parimas tähenduses – mõnus segu mahlakatest lugudest, naljadest, Kuldse Trio lustakatest vanadest lauludest ja elu enda koomikast. Kava toimub kahes vaatuses: tund + tund, vahel mõnus puhkepaus.