Kaire Vilgats on jõudnud elus teelahkmele. Tal tuleb hakata valima: kas valmistuda
pisitasa väärikalt vananemiseks, olla vagur ja viisakas või hüüda kogu ilmale, et vanus on
ainult number ja ahmida endasse muutuva maailma väljakutseid.
Tõeline dilemma!
Mida Kaire otsustab ja millise tee valib, seda näete humoorika muusikalise vaatemängu
„Kaire Kreisi Kabaree!“ lisaetendustel 2024. aasta aprillis üle Eesti.
Võib-olla te saate isegi aidata Kairel õige tee valida!
Kogu õhtu on laval üks ja ainus, diivade diiva, Kaire Vilgats! Teda abistavad noored
lauljad – nõtke ja andekas Kaia-Liisa Kesler ning igast otsast imeline viikingipoiss
Saaremaalt Sten-Erik Liiv. Etenduses teevad kaasa ka Showstoppersi vaimustavad
tantsijad.
Lavastuses kõlavad tuntud estraadi- ja poplaulud Eestist ja välismaalt, tantsime Tuljakut
ja Kankaani ning litrite ja sulgede sära veikleb veel pikalt peale eesriide sulgumist.
Lavastaja-koreograaf: Kristin Murula
Kostüümikunstnikud: Grete Laus-Evestus ja Gerly Tinn
Lisainfo
Facebook: https://www.facebook.com/showstoppersEST
Koduleht: www.showstoppers.ee
Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal.
03.04 kell 19 Aruküla Kultuurimaja
05.04 kell 19 Põlva Kultuurikeskus
06.04 kell 19 Valga Kultuurikeskus
07.04 kell 19 Karksi-Nuia Kultuurikeskus
09.04 kell 19 Riisipere Kultuurimaja
10.04 kell 19 Tapa Kultuurikoda
12.04 kell 19 Tartu Vanemuise Kontserdimaja
14.04 kell 19 Lihula Kultuurimaja
16.04 kell 19 Kehra Rahvamaja
17.04 kell 19 Jõhvi Kontserdimaja
19.04 kell 19 Tallinna Vene Kultuurikeskus
20.04 kell 19 Kuressaare Kultuurikeskus
21.04 kell 19 Pärnu Kontserdimaja
Eesti Vabariik 106. Kontsert “Minu Eestimaa”. Kõlavad Urmas Alenderi laulud.
Eesti Vabariik 106
Tervitused.
Raasiku valla 2024. aasta aukodaniku Laili Pallon õnnitlemine.
Kontsert “Minu Eestimaa” Esinevad Margus Vaher ja pianist Tarmo Sillaots.
Urmas Alenderi loomingut tutvustab tütar Yoko Alender. Müügil cd, vinüülpaadid ja raamatud.
Vabariigi aastapäeval elustavad Urmas Alenderi meloodilise, melanhoolse ja sügava loomingu laulja Margus Vaher ja painist Tarmo Sillaots, kes annavad legendaarsete lauludega kontserdi “Minu Eestimaa”. “Vaiki, kui võid”, “Kui mind enam ei ole”, “Teisel pool vett”, “Eesti muld ja eesti süda”, “Kollane koer”, need on ainult mõned tähised selles eestlasele nii hingelähedases kavas.
Tule ja naudi sügavat ning parimatest lauludest koosnevat kava Urmas Alenderi loomingust.
Kontsert on tasuta.
Väljasõit Tartusse teatrisse “Vanemuine”. Etendus “Kõik minu emast”.
Draama kahes vaatuses
Kust ka ei vaataks: meie elu keskpunktiks on armastus. Armastusi on aga erinevaid ja alati ei tähenda armastus ainult piiritut õnnetunnet, vaid hoopis valu, armukadedust, eneseohverdust ja muret. Kõigest hoolimata, kõiki neid karisid teades, igatseme me kõik armastada ja olla armastatud. Värvikate karakterite ja sooja huumoriga lugu just sellest räägibki.
Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn armastusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas. Almodóvari film „Kõik minu emast“ (Todo sobre mi madre, 1999) võitis 1999. aastal auhindu peaaegu kõigil maailma nimekamatel filmifestivalidel: parima lavastaja preemia Cannes’is, mitmed Hispaania filmiauhinnad, Golden Globe’i auhinnad, BAFTA auhinnad ning ka võõrkeelse filmi Oscari. Näidendi maailmaesietendus toimus Londoni teatris Old Vic. Produtsendid: Daniel Sparrow Productions, Neal Street Productions, The Old Vic Theatre Company, Dede Harris & DRB Productions
/…/„Kõik minu emast“ on lugu sellest, mismoodi minevik ei taha rahu. Minevik tahab ennast pidevalt kehtestada: minevik leiab meid üles, ükskõik milliste rollide taha või meigi alla me end argipäevas peidame. Selle korduse võtte kaudu jutustab Mäeots teemat ja lugu nii selgelt, et mul on peaaegu kahju, et olen filmi oma paarkümmend korda näinud.“ Kaur Riismaa „Kõik minu minevikust“ (Sirp 2022)
Agrado rolli eest lavastuses „Kõik minu emast“ sai Ragne Pekarev 2023. aasta kevadel Eesti Teatriauhindade jagamisel parima naiskõrvalosatäitja preemia.
Esietendus Vanemuise väikeses majas 29. jaanuaril 2022
TÄHELEPANU! Laval suitsetatakse ja lavastuse kõnepruuk võib olla häiriv. Teater ei soovita lavastust alla 14-aastastele.
SAMUEL ADAMSONI LAVAVERSIOON PEDRO ALMODÓVARI FILMISTSENAARIUMIST
TÕLKIJA MARTIN ALGUS
LAVASTAJA AIN MÄEOTS
KUNSTNIK IIR HERMELIIN
VALGUSKUNSTNIK RENE LIIVAMÄGI
MUUSIKALINE KUJUNDAJA ELE SONN
OSADES MARIA ANNUS, SAARA NÜGANEN VÕI LINDA PORKANEN, PIRET LAURIMAA, RAGNE PEKAREV, MARIKA BARABANŠTŠIKOVA, LENA BARBARA LUHSE, KAIA SKOBLOV KÜLALISENA, ROBERT ANNUS, REIMO SAGOR, KARL KRISTJAN PUUSEPP KÜLALISENA
Vastlasõit Laura hobuse ja saaniga Aruküla rahvamaja taga.
Laura hobune ja saan ootavad teid kõiki teisipäeval, 13. veebruaril kell 17.00 kuni 19.00 Aruküla rahvamaja taga, et saaksite kõik saaniga vastlasõitu teha. Osalemine tasuta.
Info tel.: 5292550 kultuurijuht Garina Toomingas
TEMUFI etendus poliitkomööda “Pidu riigikogus”
“Pidu riigikogus” on humoorikas, irroniseeriv ja groteskne vaade riigikogus toimuvale “peole”, kuhu kolm täiesti tavalist meest – kulturnik, põllumees ja õpetaja – tahavad pääseda. Nemad tahavad ka sellest “peost” osa võtta. Milliseid seadusi võtaksid need täiesti lihtsad eesti mehed vastu ja kas võimul olles on oht, et see hakkab pähe.
Üha enam me kuuleme rahvasuust küsimust, mis “pidu” see seal riigikogus toimub. Ka riigikogu liikmed ise räägivad, et see pidu, mida me oleme siin pidanud, on nüüd läbi. Mis pidu on peetud ja kas see ikka on läbi? Kolm tavalist eesti meest püüdmas leida postiivsuse hõngu.
Laval
VEIKKO TÄÄR
LAURI KINK
SILVER KALJULA (TEMUFI)
Autor / Lavastaja PEEP MAASIK (TEMUFI)
Kunstnik PEEP MAASIK ja EVE KOMISSAROV
Helilooja MARTIN AULIS (TEMUFI)
Inspitsient KAISA-KADI PILT (TEMUFI)
Plakati kujundas VALDO OTS
Väljasõit Sakala 3 teatrimajja vaatama VAT Teatri etendust “Kauka jumal”
Mogri-Märt on tähtis mees. Igaüks on tänu temale tööd saanud või temalt raha laenanud. Terve kogukond sõltub temast. Ja Mogri-Märt teab seda hästi. Märt on mees, kes on end rasketest oludest läbi murdnud ja haljale oksale pärale jõudnud ning ta tahab samasugust õnnelikku saatust oma lastele.
Edu võti peitub rahas. Märt teab, et elada saab ilma sugulase, sõbra, kuradi või jumalata, aga ilma rahata ei saa. Raha on võim. Ja võim on elu ise. Aga elu peab jätkuma!
August Kitzbergi legendaarne näidend on kõnekas tänapäevalgi. Mogri-Märdi suguseid inimesi on lihtne hukka mõista ja kõikvõimalikes pattudes süüdistada, kuid Kitzberg püüab oma näidendis hoopis Märti mõista.
Lavastaja Margo Teder ja dramaturg Mihkel Seeder on toonud Kitzbergi loo tänasesse päeva. Mogri-Märt ja tema pere elavad ääremaal õndsat elu, armastavad oma kodukanti ja isamaad, armastavad isegi oma naabrimeest ja võlgnikke, omal moel küll, kuid siiski.
Mogri-Märdil on kogu elu viimse detailini läbi kalkuleeritud. Tema ülesanne on vaid ohjad pingsalt enda käes hoida ja teistele õige suund kätte näidata. Nii ei saa miski tema kontrolli alt väljuda.
Ometi juhtub see siiski…
Stand-up Tõnis ja Kait
Uue stand-up’i tegemine on raske. Põhiline aur kulub sellele, et mis sa talle siis nimeks paned?
Meil käis ikka palju variante laualt läbi. Näiteks Siim ja René, Heiki ja Veiko, Toits ja Magma, Ülo ja Martin, Suzy ja Tola, väga meeldis Theodor ja Anti. Lõpuks pakkus keegi, et paneks Tõnis ja Kait? See oli suht heureka hetk. Tõesti, miks mitte? Ilusad nimed ju ja väga meielik
Kes me siis oleme?
Viljandi Kultuuriakadeemia vilistlased, Von Krahli teatri eksnäitlejad, Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadid, saatejuhid ja koomikud. Tõnis on tänaseks Draamateatris tööl, Kait mängib Linnateatris kassi.
Mida meie stand-up’ist oodata?
Kindlasti mitte elu mõtet. Ilusat laulmist? Seda ei juhtu ka. Lauluõpetajad ei vasta ammu meie kõnedele. Powerpointi esitlust ei tule ja ühtegi hääletamist ka ei toimu. Ideaalses maailmas treenime teie kõhulihaseid kasutades selleks ainult sõnu. Jah, hästi maagiline värk. Justkui segu mustkunstist ja trennist. Hoole ja armastusega tehtud. Et endal oleks lõbus ja teil ka. Kohtume saalis!
Laval: Tõnis Niinemets ja Kait Kall
Kestus: ca 90 minutit
R.A.A.A.M. etendus “Audients”. Osades Priit Võigemast ja Henrik Kalmet.
Nädal enne esietendust, kõige pöörasemal peaproovide perioodil, külastab teatrijuhti (Priit Võigemast) veider uurija (Henrik Kalmet) ühe salapärase süüasjaga, millel nimeks “Teatritoimik”. Algab pingeline ja samas absurdne ülekuulamine, kus väga kiiresti hägustub, mis süüasjaga on üldse tegemist, kes keda süüdistab ning millega seoses. Mis on päriselt ja mis mängult?
Tundub pealtnäha lihtne lugu võimu ja vaimu omavahelistest suhetest ning vastuoludest, aga lähemal vaatlusel hakkavad hargnema erinevad tasandid.Veidi Kafkalik vaade jaburasse bürokraatlikku masinavärki ja selle koomiline kokkupõrge boheemlasliku ning maagilisena näiva teatrimaailmaga. Kas need maailmad või need kaks ootamatutel asjaoludel kokku saanud inimest on üldse nii erinevad, kui esmapilgul tundub?Ja et vinti veelgi peale keerata, tulevad mängu ka meelemürgid.
Tundub pealtnäha lihtne lugu võimu ja vaimu omavahelistest suhetest ning vastuoludest, aga lähemal vaatlusel hakkavad hargnema erinevad tasandid.Veidi Kafkalik vaade jaburasse bürokraatlikku masinavärki ja selle koomiline kokkupõrge boheemlasliku ning maagilisena näiva teatrimaailmaga. Kas need maailmad või need kaks ootamatutel asjaoludel kokku saanud inimest on üldse nii erinevad, kui esmapilgul tundub?Ja et vinti veelgi peale keerata, tulevad mängu ka meelemürgid.
“Audients” või täpsemalt öeldes “Vaclav Haveli Audients”, on kaasaegse Kosovo näitekirjaniku Jeton Neziraj värske lavalugu, mis on kõvasti inspiratsiooni saanud Vaclav Haveli 1975ndal aastal ilmunud näitemängust “Audients”.
Autor JETON NEZIRAJ. Lavastaja MADIS KALMET. Kunstnik JAANUS LAAGRIKÜLL. Valguskujundus PRIIDU ADLAS. Muusikaline kujundaja PEETER KONOVALOV. Laval PRIIT VÕIGEMAST ja HENRIK KALMET.
Etendus on ilma vaheajata ning kestab 1 tund ja 45 minutit.
Tõsielufilm “Savvusanna sõsarad”.
Eesti esimese dokumentaalfilmina maineka Sundance´i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud „Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne portreefilm naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. „Savvusanna sõsarad“ tutvustab ka Lõuna-Eesti suitsusauna kombestikku („savvusanna kombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Filmi „Savvusanna sõsarad“ režissöör ja stsenarist on Anna Hints. Produtsent on Marianne Ostrat (Alexandra Film, Eesti), kaasprodutsendid on Juliette Cazanave (Kepler22 Productions, Prantsusmaa), Hlín Jóhannesdóttir (Ursus Parvus Island) ja Eero Talvistu † (Eesti). Filmi operaator on Ants Tammik, monteerijad Hendrik Mägar, Tushar Prakash, Qutaiba Barhamji, Martin Männik ja Anna Hints. Heli salvestas Tanel Kadalipp ja Patrick McGinley. Helirežissöör on Huldar Freyr Arnarson ning heliloojad Edvard Egilsson ja ansambel EETER (Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Ann Reimann).
Alla 12 a. mittesoovitatav
Kategooria: Dokumentaalfilm | Žanr: Tõsielufilm
Režissöör: Hanna Hints
Tootja: ACME
89 min 16:9
Väljasõit 5. märtsil 2024. Alexela Kontserdimajja vaatama pöörast pidu kahes vaatuses “Firmapidu”
Firmapidu
Firmapidu on pöörane lugu kolmest rahva poolt palavalt armastatud A+ kategooria staarist.
Pikki aastaid üksi särama ja soleerima harjunud mehed satuvad enesele ootamatult olukorda, kus ühe õhtujuhi asemel on rikas firma tellinud oma pidu juhtima kõik kolm. Elegantsele ja adrenaliinist kantud avapaugule järgneb kiirelt katastroof, sest see publik ootab midagi erakordset, midagi tõeliselt naljakat ja uut ja koostöö kolme staari vahel ei suju alguses kuidagi.
Lavataguses garderoobis oma järgmist etteastet oodates asuvad sõbrad viimases hädas kohapeal kiirelt uusi nalju välja mõtlema. Kunagistel kursusekaaslastel läheb käiku kogu nende arsenal- laulust kuni tantsuni ja päevakajalistest naljadest paroodiateni. See omavaheline keemia, tänu millele nad kuulsaks said, tuleb taas käima saada. Üksteise röstimine võtab kiirelt kolossaalsed mõõtmed ja varsti pole sellel firmapeol enam miski püha, peaasi, et tulemus on naljakas, teravmeelne ning ootamatu.
See ongi FIRMAPIDU.