Ootame kõiki 13. detsembril kell 16 Aruküla rahvamaja taga jõulukuuse juures.
Kuidas saavad lemmikjutud? Seda saad teada, kui tuled kohale.
Jutuvestmine lõpeb tuleshowga. Tule õpi ja vaata, kuidas tuli vallutab südameid.
Töötube rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Projekti eestvedaja Raasiku Rahvahariduse Selts.
Koostöö Raasiku VV ja MTÜ AKS.
Aruküla rahvamajas toimub jõuluakende kaunistamise töötuba. Juhendaja Ingrid Teino soovitab lihtsatest vahenditest tegema kaunistusi.
Osalemine tasuta.
Töötuba rahastatakse kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Projekt “Valgus kõnnib Raasiku vallas” Raasiku Rahvahariduse Selts
Koostöö Raasiku VV ja MTÜ AKS
Näidend tõukub ühest Eesti enimtsiteeritud filmist, Sulev Nõmmiku legendaarsest telelinateosest „Mehed ei nuta“. Tsitaate oma igapäevases sõnavaras kasutades ei anna me endale sageli aru, kust need pärit on või mis kontekstis neid algselt kasutati. Nii on sündinud eraldi sõnavara, mida me ühtmoodi mõistame ja armastame.
„Professor sai värske õhu mürgituse“ algab hetkest, mil filmist tuttav Professor arvatava osoonimürgituse tõttu minestab. Raamjutustus pöörab filmi tegevusega mitu korda ringi, luues oma aegruumi, kuid viies vaataja samas ka läbi müüdiks saanud filmi.
Näidendi idee põhineb nn. unenäoargumendil, mille tuntuim käsitlus pärineb Hiina filosoofilt Zhuangzilt, kes näinud kord unes, et ta on muretult ringi lendav liblikas. Ärgates hakkas ta kahtlema, kas ta on tõepoolest professor, või on ta äkki hoopis liblikas, kes hakkas just nägema und, et ta on professor.
Meie lavaloos on filmis „Mehed ei nuta“ toimunu tegelikkus ning sealt tuttavad tegelased, ka Professor, päriselt olemas. Kusagil selles loos on olemas ka noor lavastaja Sulev Nõmmik, kuid ükski näidendi tegelane temaga isiklikult tuttav ei ole.
Saame naerda vanade, filmist tuttavate naljade üle, kuid pealiinis tegeleb näidend – samuti huumori võtmes – eneseotsingu- ja endaga leppimise küsimustega, mõtiskleb unistuste täitumise võimalikkuse ja tuleviku maailma üle.
Autor: Gerda Kordemets
Lavastaja: Gerda Kordemets
Kunstnik: Krete Tarkmees
Mängivad: Ott Sepp, Kalle Sepp, Juss Haasma/Ivo Reinok, Marika Korolev, Inga Lunge, Indrek Taalmaa
18.11 Aruküla Rahvamajas 11-13
Ethel Disainil UUED SÜGAVKULLATUD SWAROVSKI KRISTALLIST POOLVÄÄRISKIVIDEST KÄEVÕRUD/KÕRVARÕNGAD, KAELAKEED/RIPATSID
Ethel Disaini uued SVIITRID, LAUDLINAD.
Paljud tooted kuni -50%
www.ethel.ee / FB – etheldisain
www.ethelpearls.com/FB-ethelpearls
Etendus toimub Aruküla rahvamajas.
“K. E. von Baeri lõpetamata uurimus”.
Autor ja lavastaja Arlet Palmiste
Osades: Toomas Suumann (Rakvere Teater) ja Erik Ruus
Arlet Palmiste näidend „K.E von Baeri lõpetamata uurimus“ jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsaima teadlase Karl Ernst von Baerist, kes sündis 1792.a Piibe mõisas ja kelle suurimaks saavutuseks teadusmaailmas oli imetajate munaraku avastamine.
Oma ülikooli lõputööna kirjutas ta uurimuse „Eestlaste endeemilisest haigustest“, mis annab lisaks põhjalikule ülevaatele 200 aasta tagusest eestlaste elukorraldusest ja ka Baeri suhtumisest maarahvasse.
Kuigi hilisemal ajal oleme hakanud Baeri pidama Eesti teadlaseks, siis oma elu ajal ta pigem põlgas ja naeruvääristas eestlasi.
Käesoleva näidendi sündmustik saab alguse , kui Baer on elu lõpuaastatel taas Tartusse elama kolinud ja kohtub Tartu Ülikooli rektoriga, kelleks oli tollal parun Artur von Oettingen. Rektor küsib retooriliselt, et kas aastatega on Baeri arvamus eestlastest muutunud ja kas ta kirjutaks midagi teisti, kui peaks neist nüüd taas uurimuse tegema. Teadlasena otsustab Baer selle selgeks teha ja kutsub enda teenistusse talumees Jaani. Järgnevad lõbusad vestlused maailmakuulsa teadlase ja lihtsa talumehe vahel. Kumma tarkus on suurem?
Näidendi lõpuks tõdeb Baer, et kuigi koolitarkus on oluline, ei saa alahinnata teadmisi, mida rahvas aastasadu on endasse kogunud. Näidendis põrkuvad kaks väga erinevat maailma, mis ettevaatlikult ja üllatavalt siiski teineteisele lähenevad ja see tekitab mõlemalt poolt lõbusat äratundmist. Ühtlasi annab näidend läbi Baeri meenutuste ülevaate tema teaduslikust tegevusest ja eluteest.
Näitus kajastab 21. aasta jooksul kantud kleite Aruküla rahvamajas erinevatel sündmustel. Igal kleidil oma lugu.
Kaubamärgid Monton ja Mosaic on Aruküla inimeste lemmik brändid.
Mood läbi rahvamaja. Iga kord uut kleiti vaja. Olgu kino, teater, pidi. Otsekohe linna lidun.
Kleidike, oh kleidike. Las ma vaatan veel veidike. Olete mul sära toonud. Meeleolu ja hea tunde loonud.
Raasiku valla laste lauluvõistlusel osalevad Raasiku valla lasteasutustest laululapsed ja neil peab olema Raasiku valla sissekirjutus.
Võisteldakse 6 vanuserühmas.
Hindab 3- liikmeline žürii.
Raasiku vallast saab 12 last Harjumaa Lauluvõistlusele Keila Kultuurikeskusesse.
Avatud puhvet.
Tulge kuulama ja vaatama, kuidas oma valla laululapsed laulavad.
KELL 10.00 TERVITUS
KELL 10.05 VIIMSI KOOLI ALGKLASSI NÄITETRUPP „EKSPERIMENT“
„TÄHELEPANU! VALMIS OLLA! KASVAME SUUREKS!“
LAVASTAJA KÜLLI TÄHT
KELL 10.45 ÄÄSMÄE PÕHIKOOL PÕHIKOOLI NÄITETRUPP
„ISEVÄRKI KOOLITUND“ LAVASTAJA ANU LINNAMÄGI
KELL 11.30 KOSTIVERE LASTE TEATER PÕHIKOOLI TRUPP
JAANIKA SILLAMAA „ROKKIVAD DETEKTIIVID“
LAVASTAJA KERSTI LAANEJÕE
KELL 12.35 AUTASUTAMINE
HINDAB 3- LIIKMELINE ŽÜRII
Soodusmüük on alanud ja kestab 10. oktoobrini. Kõik piletid 13 euroga.
Kaks venda. Nende naised. Ja ema, kellel on poegade elu ja naiste suhtes oma arvamus.
Ühe venna abielu on jõudnud tupikusse ning tundub, et ainult lapsed ja pangalaen veel hoiavadki seda koos. Kas päästerõngaks võiks saada naise mõte asuda seksuaalelu planeerima kindla graafiku järgi? Või oleks õigem ikkagi lahku minna?
Ka teise venna elu jõuab pöördepunkti, kui ta ühel päeval leiab oma naise teadvusetuna magamistoast.
Soome lavastaja ja näitekirjaniku Antti Mikkola näidend „Sorri, ei saa aidata“ räägib keskikka jõudnud mehe ummikaastatest. See on lugu kaduvast mehelikkusest, tugevast ja tahtejõulisest naiselikkusest, isekusest ja andestamise raskusest, millesse on põimitud vabastavat nalja ja huumorit.
